Teadlane soovitab Lähte koolimaja sulgeda

Ehkki osa Lähte kooli algklassilaste vanemaid otsustas eile lapsed koju jätta, tuli enamik õpilastest kooli ja õppetöö jätkus. Foto: Kristjan Teedema

Lähte kooli algklasside maja avamisest saati 2012. aasta aprillis on nii lapsed, nende vanemad kui ka õpetajad kurtnud hoone halva õhu üle. Nüüd said nende hirmud ja kahtlused kinnitust: põrandast lenduvad keemilised ühendid on mürgised.

Esmaspäeva õhtul peeti koolis lastevanemate koosolekut, kus räägiti koolivägivallast ning kõne all oli ka sama päeva traagiline juhtum Viljandis.

Koosolek muutus aga väga emotsionaalseks, kui selgus, et Tallinna tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskus on saanud valmis algklasside maja põranda keemilise analüüsi ning selle tulemused olid kõike muud kui rõõmustavad. Selles seisab soovitus, et Lähte ühis­gümnaasiumi C-korpus tuleks kohe sulgeda.

Nii mõnelgi vanemal läks silm märjaks, kui nad seostasid laste terviseprobleeme majas sissehingatud õhuga. Mõned otsustasid lausa, et nende lapsed jäävad kuni probleemide lahenemiseni õppetööst eemale.

Ülesvõtmine ei aita

Analüüsi teinud tehnikaülikooli materjaliuuringute keskuse juhataja Urve Kallavus märkis, et tervisehädasid üksnes kooliõhuga seostada ei saa, sest ohtlike ainetega võivad inimesed kokku puutuda kõikjal. Et koolimaja õhk pole korras, see on siiski selge.

Tartu Postimees käis koolimajas õhku nuusutamas ka eile.

Võrreldes aastataguse ajaga polnud intensiivset kemikaalilõhna enam tunda, kuid nina hakkas nagu mullugi mõne aja möödudes kipitama. Samal ajal oli tuulutuseks avatud fuajee aken ning kooli töötajate sõnul undab ventilatsioon öösiti täisvõimsusel, et kliimat parandada. Mõistagi ei ole maja pidev tuulutamine kütteperioodil just odav.

Lähte ühisgümnaasiumi direktor Üllar Loks märkis, et kooli külastajatest umbes kümnendik tunneb mingit lõhna. Suurem osa aga ei tunne enam midagi.

Ebameeldivat lõhna pole küll enam eriti tunda, kuid see ei tähenda veel ohtude möödumist.

Augustis koolimaja teise korruse põrandast võetud proovidest leidis tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskus seitse kemikaali, mis on elusorganismidele rohkem või vähem toksilised. Suurem osa avastatud alkoholidest on silmi, nahka ja hingamisteid ärritava toimega, need võivad põhjustada uimasust ja peavalu, kuid raskematel juhtudel ka bronhiaalastmat.

Üheks ohtlikumaks peab professor Urve Kallavus ühendit, mille nimi on 2-(2-butoksü-etoksü)­eta­nool. Sellel kemikaalil on tugev silmi ärritav toime, kuid pikaaegsena nimetatakse teaduskirjanduses ka mõju kesk­närvisüsteemile, millest võivad omakorda tekkida haiguskolded ajus, maksas ja südames ning valud mujalgi kehas.

Kallavuse kinnitusel ei paisku õhku mitte ainult üksikud kemikaalid, vaid oma osa sisekliimas mängivad ka PVC-kate ja selle liim. Mõlemad vastavad nõutud sertifikaatidele ja on eraldi võttes täiesti ohutud. Kurja juur on kaltsiumhüdroksiid, mis on aluseline ning lagundab katet ja liimi, selle tulemusena tekivad toksilised ühendid.

Vedela kaltsiumhüdroksiidi sisaldus viitab Kallavuse hinnangul sellele, et maja ehitusel ei lastud betoonil piisavalt põhjalikult kuivada. Betooni täieliku kuivamise ja kristalliseerumise ajaks loetakse 48 päeva. Et töid tehti jaanuarikuus, nõudis kuivamine ilmselt rohkem aega ning ka põrandakatte paigaldus algas ilmselt varem.

Tekkinud olukorda lahendada pole kuigi lihtne, sest kemikaalid on põrandakatte ja liimikihi piirimailt imbunud sügavale betooni sisse.

«Põrandakatte ülesvõtmine ei lahenda mitte midagi,» tõdes Kallavus. Kas leidub mõnda vahendit või keemilist ühendit, mis neutraliseeriks mürgid, vajaks eraldi uurimist.

Tuleb leida pinnad

Algklasside maja õhu ja põranda põhjalikumat uurimist peab gümnaasiumi direktor Üllar Loks positiivseks, sest lõpuks ometi on koolil ja Tartu vallal olemas teadmised, mitte teadmatus. Uuringu aruanne ei andnud konkreetset vastust, kas vea on teinud ehitaja või on mure milleski muus. Loks avaldas siiski arvamust, et hoonega seotud probleeme on võimalik lahendada.

Esialgu õppetöö jätkub ning tegutsetakse ootuses, kas terviseamet otsustab uue uuringu valguses ruumid sulgeda või mitte.

«Kool arutab juba praegu, mida me teeme siis, kui otsustatakse, et me ei saa selles majas enam õppetööd läbi viia,» sõnas Loks.

Kui sulgemisotsus tuleb, püütakse leida ajutised asendusruumid kooli teistes hoonetes. Ka õpetajatetoa saab kohandada klassiruumiks, tõi direktor näite.

Esimest korda kirjutas Tartu Postimees Lähte kooli algklasside maja halvast sisekliimast eelmisel sügisel: «Vanemad kahtlevad koolimaja ohutuses», TPM, 1.10.2013.

http://tartu.postimees.ee/2093242/vanemad-kahtlevad-koolimaja-ohutuses