Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus:
Oleme selliseks kriisiolukorraks valmisolekut pidevalt treeninud. Meie koolis on väiksemaid ja suuremaid kriise igapäevaselt.
Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus:
Oleme selliseks kriisiolukorraks valmisolekut pidevalt treeninud. Meie koolis on väiksemaid ja suuremaid kriise igapäevaselt.
Viljandis juhtunu on suur katastroof, aga me oleme kriisideks valmisoleku teel pidevalt kulgenud ja ma praegusel hetkel ei oska öelda, kas midagi totaalselt muutub. Pigem see, et märkame ja jälgime üksteist ja teineteist, loeme märke, räägime sellest ja toetame. See jätkub kindlasti edaspidigi.
Loomulikult selliste kaotuste ja muutustega ei ole keegi valmis leppima, nendeks ei saagi lõpuni valmis olla. Kindlasti, mis on oluline, et me märkame üksteist rohkem, kui me seda igapäevaselt elus siiski suudame ja saame.
Viljandi sündmuse järel saatsime kohe õpetajate listi juhendi, kuidas alustada tänast koolipäeva. Igas klassis oli esimene tund, et anda teadlikku ja turvalist infot. Kriisitööd tegev psühholoog korjab kokku tagasiside, kuidas teavitamised on läinud, millised on meeleolud. Sellest tulenevalt kavandame järgmised tegevused.
Kindlasti peame võtma lapsed jälgimisele, kuidas keegi toime tuleb. See, mis on juhtunud on väga õnnetu ja kohutav, aga tähtis on, mis edasi saab. Kuidas leinatunde või hirmutundega toime saada.
Oluline on normaalelu taastamine, et me ei oleks kogu aeg kriisis. Õpetaja on selle turvatunde kandja, kõik tugiisikud ja kriisipsühholoogid on vajalikud, aga tunnis on õpetaja, kelle julgust ja eneseteadvust tuleb kiiresti taasluua.