Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Raadi dendropargis mürisevad saed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Risto Mets
Copy
Langetatud puu känd. Illustreeriv foto.
Langetatud puu känd. Illustreeriv foto. Foto: Peeter Langovits

Linn alustas Raadi dendropargi korrastamist ning pärast esmaseid hooldustöid koostatakse kogu nelja hektari suurusele pargialale terviklik haljastusprojekt.

Esmaste tööde käigus võetakse maha kuivanud ja väheväärtuslikke puid ja põõsaid, eemaldatakse teede kohalt ohtlikke oksi ning toestatakse murdumisohtlikke puid, teatas linnavalitsus. Hooldusraie järel muutub pime ja võsastunud park kasutajatele ohutumaks ning paranevad väärtuslike puude kasvutingimused. Raietööd on kavas lõpetada 30. novembriks.

Pargis teeb hooldustöid OÜ Roheline Ruum. Tööd lähevad maksma 27 360 eurot. Raadi dendropargi esmaseid hooldustöid ja projekti koostamist rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.

Linnavalitsus on väljastanud  Raadi dendropargi korrastamiseks ka projekteerimistingimused, mis näevad ette pargiala dendroloogiliste vaatamisväärsuste säilitamise ja parema eksponeerimise. Kogu alale koostatakse terviklik haljastusprojekt, millega lahendatakse parki läbivad teede, valgustuse, pinkide ja prügikastide asetus, määratakse vajalikud kujundusraied ja uusistutused.

Vajadus pargi heakorrastamiseks on kasvanud ka seoses Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisega ning lähipiirkondade puhke- ja virgestusalade kasutuselevõtuga.

Raadi dendropark asub Vahi tänava ja endise kruusakarjääri vahelisel umbes nelja hektari suurusel maa-alal (Narva mnt 171a) ja kuulub koos Raadi pargiga looduskaitse alla. Dendropark toonase nimetusega dendroloogiaaed asutati teaduslikel eesmärkidel Tartu Ülikooli metsaosakonna juurde ning esimesed puud istutati 1925. aastal.

Kui 1940. aastal ulatus dendraariumis liikide ja sortide arv 400ni, siis 2014. a. kirjeldas dendroloog Eino-Endel Laas pargis kokku 124 erinevat taksonit puid ja põõsaid.

Haruldasematest liikidest kasvab seal virgiinia humalpöök, suhkruvaher, kivitamm, amuuri maakia, amuuri korgipuu, amuuri viinapuu, Rupprechti ja olga lehis, naastune ja väike kikkapuu jt.

Tagasi üles