Täna Tartu Postimehes. Jaan Kaplinski: on olemas ka teine või mitu teist Venemaad

Jaan Kaplinski kuulas tähelepanelikult, mida rääkis tema plaadist Ene-Reet Soovik ja tema raamatust Janika Kronberg. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Postimehe reedene intervjuu on seekord kirjanik Jaan Kaplinskiga. Muu hulgas tuli juttu ka Venemaast, sest 16. oktoobril esitleti Moskvas Kaplinski venekeelsete luuletuste kogu.

Kuidas nägi välja teie venekeelse raamatu «Белые бабочки ночи» esitlus Moskvas võrreldes nüüdse plaadi- ja mõtsaraamatu esitlusega meie kirjandusmuuseumis? Ja kus täpsemalt see aset leidis?

Rahvast oli rohkem. Nad nimetavad seda Hõbeajastu muuseumiks. See kunagi luuletajale, tõlkijale ja literaadile Valeri Brjussovile kuulunud maja jäi mingil määral alles, ka vana sisustust ja muud, aga muidugi ta tahtis kõva remonti.

Sääl on siis nüüd eelmise sajandivahetuse vene kirjanduse ühe hiilgeperioodi muuseum, kus on kõikvõimalikke materjale: portreed, käsikirjad, esikväljaanded ja muud.

Vene kuulaja on mingil määral aktiivsem, nii et too esitlus oli ka interaktiivsem. Küsimusi ja huvi oli rohkem.

Venemaa poliitika poolt tuleb praegu väga halbu uudiseid. Kas sealt võib karta midagi veel hullemat sellest, mis viimastel aastatel ja eriti viimastel kuudel on juba olnud?

Moskvas ei puutunud ma sellega üldse kokku. Putini pilti nägin ma ainult üks kord ja see oli kuskil lennujaama kioskis ühe T-särgi peal. Nii et on olemas ka teine või mitu teist Venemaad.

Ma söandan olla mingil määral nõus selliste poliitikavaatlejatega nagu Henry Kissinger või George Kennan või endine Ameerika saadik Moskvas Jack Matlock, kes on näinud praeguse olukorra ühe põhjusena teatavaid läänemaailma, Ameerika samme.

Ja õige mitmeid aastaid tagasi kirjutas George Friedman, kes juhib Stratfori instituuti Texases, et Venemaa ei lepi mingil juhul iialgi sellega, kui Ukraina peaks minema vastasleeri ehk Nato mõjusfääri. Ja seda me näeme. George Kennan on öelnud, et Nato laienemine idasse oli üks 20. sajandi kõige traagilisemaid eksimusi.

Ma arvan, et nende inimeste arvamusi peaks väga tõsiselt võtma. George Kennan oli see mees, kes töötas välja Nõukogude Liidu vaoshoidmise strateegia.

Nii et asi on Venemaaga keerulisem. Muidugi on üks asi põhjused ja teine asi Venemaa praegune käitumine, mis ei mahu nendesse piiridesse, mis on pannud rahvusvaheline õigus.

Aga ka Ameerikast on kostnud hääli, et rahvusvaheline õigus kehtib ainult nii palju, kui ei ole mängus oma riigi äärmiselt elulised ja olulised huvid. See argument on tulnud välja Ameerika interventsioonide puhul muudesse maadesse. Neid on juhtunud viimastel aastakümnetel mõnigi kord.

Täispikka intervjuud loe Postimees Plussist.