Kutsekool kihab õppima soovijatest

«Juuksuri eriala pakuks mulle nii palju väljakutseid – võistlused, koolitused, kas või maailmameistrivõistlused,» õhkas Sabine Merts vestlusel. Vastuvõtukomisjoni liikmed Julia Šarapova (vasakult), Katrin Krünvald, Taissa Sulajeva ja Liivi Martjak premeerisid särtsaka neiu motiveeritust 10 punktiga. Foto: Andres Ehrenpreis

Tartu kutsehariduskeskus õppijate puuduse üle ei kaeba, pigem tunneb kool muret rohkem kui tuhande ametit omandada sooviva noore pärast, kellele kohti ei jätku.

Eile ja üleeile olid kutsehariduskeskuse koridorid täis õpilaskandidaate, kes käte värisedes sisseastumiskatsetel oma vestlusjärjekorda ootasid.

Juuksuriamet on popp

«Miks just juuksuri eriala?» küsis vastuvõtukomisjoni liige Julia Šarapova neidudelt, kes iga kümmekonna minuti järel ühekaupa komisjoniga vastakuti suure nõupidamislaua taha istusid.

«Valisin selle eriala juba viieaastaselt, kui perele soenguid tegema hakkasin – see on minu unistus juba väga pikka aega,» teatas üks juuksuri eriala kandidaatidest, Kadri Tanilsoo, enesekindlalt.

Komisjoni pärimise peale, kas neiu on mõnel koolitusel juba käinud, oli Tanilsool ette näidata diplom juuksuri algkursustelt. «Olin seal ainuke, kes julges professionaalsed käärid kätte võtta, väga äge oli,» kiitis neiu, kes lõikab ka enda juukseid ise.

Kuna Kadri Tanilsool on endal kodus kaks erivajadustega venda, kellega juuksurid tihtilugu hakkama ei saa, on tüdruku sooviks tulevikus teenindada ka seesuguseid kliente.

Tanilsoo sai komisjoni ühehäälse otsusega vestluse eest üheksa punkti. «Ta on juba algkursusel käinud, selle eest saab lisapunkte,» selgitas Šarapova, kelle kinnitusel on valiku tegemisel võtmeküsimuseks erialaga kursis olek ja põhjendatud motivatsioon.

Juuksuri eriala on tänavu koolis üks populaarseimaid – soovijaid on 198, tasuta kohti aga vaid 25. Kuna õppima pääseb vaid iga kaheksas, tuleb kandidaatidel lisaks vestlusele läbida ka käelise tegevuse proov ja kirjalik erialatest, milles palutakse nimetada näiteks iluteenindusalaseid raamatuid ja tuntud praktikuid.

30 kondiitrit

Nii erialatesti kui vestluse peavad läbima ka 71 ärikorralduse erialale kandideerivat noort, kellest komisjonil tuleb sõelale jätta vaid 12.

Kandidaatide tase on ärinduse ja kaubanduse osakonna juhataja Sirje Koido hinnangul väga hea. «Väga kõhklevaid kandidaate polegi olnud, enamik põhjendab oma erialavalikut asjalikult, kas siis vanemate äri või varasema töökogemusega, kus teadmisi vajaka jäi,» jutustas Koido.

Samuti on noored kursis maksumääradega ning oskavad neid testis kenasti arvutada, kiitis naine.

Et valik tuleb väga raske, kinnitas ka kondiitri eriala vastuvõtukomisjoni liige Kaie Holter. «Konkurss on nii suur, et lõunale minna ei saa,» naeris ta. «Esialgu oli plaanitud vastu võtta 15 kondiitrit, nüüd otsustas kool vastu võtta lausa kaks õpperühma.»

Just kondiitri ja koka erialadele laekunud suur avalduste hulk oli Tartu kutsehariduskeskuse direktori asetäitjale Liivi Raudsepale tänavu mõnevõrra üllatav. «Eks populaarsed kokasaated tõstavad nende erialade mainet,» oletas ta.

Sel aastal on suurim tung keskhariduse baasil pakutavatele erialadele. Raudsepa kinnitusel tuleneb see vähemast kohtade arvust ja kandidaatide laiemast vanuselisest koosseisust.

Kutsehariduskeskuse vastuvõtutulemused selguvad täna.

Vastuvõtt kutseharidus­­keskusesse

• Põhihariduse baasil saab valida 24, keskhariduse baasil 26 eriala hulgast.

• Tänavu laekus 1143 õppekohale 2183 avaldust.

• Keskmiselt on ühele õppekohale üle kahe soovija.

• Populaarseimad olid autotehniku (konkurss 8,83 soovijat kohale), juuksuri (7,92) ja ärikorralduse (5,92) eriala.