Väino Ellamik (39-aastane, 4. korda maratonil)

Väino Ellamik sai tänu Tartu Postimehele kirja tänavused esimesed treeningu- kilomeetrid.

FOTO: Andres Ehrenpreis

Ma kaalun tõsiselt, kas ma sel aastal jõuan rajale, ütleb seni kõigist Tartu rulluisumaratonidest osa võtnud Väino Ellamik.


Igapäevaelus Premia Lõuna-Eesti müügijuhina töötav Ellamik on rulluisumaratonil igal juhul kohal. Ametist tulenevalt korraldab ta jäätise jagamist lastesõitudel. «Võib-olla ma ikkagi panen ka rulluisud jalga, ma pole küll tänavu ühtegi kilomeetrit rulluisutanud,» möönab ta, «see on minu puhul natuke ärevakstegev moment.»

Tänu Tartu Postimehele leidis ärevakstegev moment lahenduse. Fotograafile poseerimiseks sai Ellamik siiski Kõrveküla kergliiklusteel ka esimesed tänavused treeningukilomeetrid kirja.

Lõbus ettevõtmine

Tänavu kolmandas grupis startiv Ellamik ütleb, et maratonivõit ei ole talle kõik need kolm aastat eesmärk olnud: «See on ikka selline lõbus ettevõtmine.»

«Teistel rahvaspordiüritustel on ikka tulnud iseendaga võidelda ja ennast ületada, aga rulluisumaraton on seni olnud rohkem selline lõbu pärast üritus,» lisab ta, «paar tundi mõnusat sportlikku ajaveetmist.»

Esimesed rulluisud ostis Ellamik oma mäletamist mööda mõniteist aastat tagasi. «Siis sai esimest korda ka kukutud, eks ta sellepärast ole ka meeles,» meenutab ta. Kukkumine Tartu laululava nõlval küll suuremat viga ei teinud, marrastusi sai aga asfaldilt omajagu.

Vahepeal tekkinud uisutamispaus lõppes Tartu rulluisumaratoni loomisega, mis sundis Ellamiku taas uisusõitu meelde tuletama.

Võistluse maiku sõitudest ongi ta piirdunud vaid Tartu rulluisumaratoniga. Muudest rullituuridest on ta seni kõrvale jäänud. Ellamik kinnitab, et kõigil seni peetud maratonidel sõitmisest ei tasu järeldada, et ta oleks andunud rulluisufänn.

Seni on ta alati võtnud ette pikema distantsi, leides, et iseenesest pole paar tundi sõitu üle jõu käiv pingutus.

Jõudumööda teeb mees ka muud sporti. Üks lemmikala on orienteerumine. «Selle juurde sai tuldud küll alles kolm-neli aastat tagasi, ent olen aru saanud, et orienteerumine on väga kaasakiskuv ala. Lausa uskumatu,» räägib ta.

Suusatamine, rattasõit ja jooks kuuluvad juba loomulikult tartlasest spordisõbra nimekirja. Seega ka Tartu nelikürituse võistlused. «Arvatavasti on rulluisumaratonist osavõtt tingitud sellestki, et teistel Tartu maratonivõistlustel osalen,» järeldab ta.

Elegantne ala

«Kena on vaadata inimesi, kes rulluiskudega hästi sõidavad, elegantne ala,» vihjab Ellamik ühele põhjusele, mis teda selle ala juures köidab.  

Ellamiku sõnul tuleb mõistvalt suhtuda ka neisse, kes rajal «kakerdavad». «See on hea, et inimesed tegelevad mingigi tervisespordiga, ja kui nad on selle tee alguses, siis tuleb aru saada, et kõik oskused ei tule nii kähku,» leiab ta.

Võõras pole Ellamikule ka jää peal uisutamine. «Kui juhust on, siis ikka uisutan,» ütleb ta, «aga väga vähe on neid juhuseid olnud. Ja needki korrad rohkem oma lõbuks lastega koos tritsutamine.»

Nõuanded

• Rohkem enesekindlust. Selle puudumisel on hirm ja hirmust tekivad õnnetused.

• Pealehakkamist neile, kes kahtlevad, kas osaleda või mitte.

• Alalhoidlikkust stardis. Need, kes täie auruga minema panevad, on võidu peale sõitjad, neist ei tasu ennast segada lasta.

• Jõuvarude tark jaotamine rajal. Kes palju on treeninud, teavad, kuidas sõita. Vähese kilometraažiga sõitjad peavad väga targalt tegutsema ja olema ettevaatlikud, alguses sõitma sirge seljaga ja nautima sõitu. Hiljem, kui teisel ringil on veel jõudu, võib lasta asendi madalamaks ja kiirust juurde panna. 

Tagasi üles