Marti Viilu: Dendropark on suurte võimalustega ala

SA Tähtvere Puhkepark juht Marti Viilu. Foto: Kristjan Teedema

Eelmisel nädalal pakkus palju kõneainet golfi arendamise idee dendropargis. See ärritas paljusid huvirühmi, kes kasutavad sealset piirkonda – olgu nad siis suusatajad, jooksjad, koerajalutajad või taldrikugolfi harrastajad.

Tegelikult läheb selle piirkonna areng korda kõigest 300 inimesele, kui vaadata kaasava eelarve hääletust. Kui linn pakkus võimalust, et saada raha piirkonna arendamiseks, siis ei paistnud huvi olevat kuigi suur.

Lilian Lukka sõnastas kaasava eelarve mõtte Tartu Postimehes (21.10) järgnevalt: «... linlased ütlevad, mida nad soovivad, kus on valupunktid ja kuhu on vaja lahendusi.»

Dendropargi ja Tähtvere spordipargi arenduseks oli välja pakutud kaks ideed, mis oleks parandanud piirkonna sportimise ja vaba aja veetmise tingimusi, aga need ideed ei saanud piisavalt palju hääli, et saada osa investeeringust.

Mitmed huvirühmad

Kui aga tulevad inimesed ideega arendada dendropark korralikult hooldatud alaks, kuhu on lõimitud talvised suusa- ja ka suvised tervisespordirajad, siis ollakse ka sellele vastu. Tundub, et hirmu tekitab mõte, et võetakse ära see, mis on olnud aastakümneid inimeste vabakasutuses.

Idee tasandil oleva golfikeskuse arendamisse kaasatakse mitmesugused huvirühmad, et vältida sellist olukorda, mis tekkis taldrikugolfi arendamisel. Taldrikugolfi rajad said loodud võib-olla veidi läbimõtlematult ja teisi huvirühmi kaasamata.

Suusatajad on juba oma ettepanekud ja soovitused arendajatele esitanud. Lähinädalatel valmib järgmine joonis, kuhu on kantud ka planeeritavad spordirajad nii talviseks kui ka suviseks tervisespordi harrastamiseks.

Oma arvamusloos tõi Ain Kaare aktuaalsed murekohad välja. Linna panus dendropargi arendusse on tõesti olnud minimaalne, kuna ei ole olnud kindlat visiooni, kuidas ja mis suunas peaks arendustegevus toimuma.

Kui mujal maailmas aitavad rajatiste eest hoolt kanda ka kasutajad, siis Eestis on veel selline kultuur vähe levinud. Kuid palju saab tehtud, kui inimesed tegutsevad koordineeritult, isegi kui finantsilised vahendid on piiratud.

Tartu Näitustelt kogutud hakkpuit on suureks abiks radade hooldamisel, mõni väga porine koht on saanud paremini läbitavaks. Muidugi oleks meeldiv, kui kõik rajad oleks kaetud sellise kattega, kuid hakkpuit on ikkagi küttevahend, mida niisama ei jagata.

Hakkpuidu keskmine hind on 26 eurot tihumeeter. Nelja meetri laiust rada saab selle hulgaga ja selle raha eest katta 10–13 meetri ulatuses, ühe kilomeetri katmine maksaks umbkaudu 2000 eurot. Dendropargis on radade kogupikkus viis kilomeetrit, seega iga-aastane kulu ainult rajakatte uuendamiseks oleks 10 000 eurot ning märjemad kohad tahavad tihedamini kohendamist.

Samas arvamusloos väidetu, et «kellelgi õiget nägemust ole, kuidas see piirkond tulevikus võiks välja näha ning kuidas sellele piiratud maa-alale võimalikult palju erinevaid tegevusi mahutada, nii et nad üksteist segama ei hakkaks», ei pea paika. SA Tähtvere Puhkepark on välja töötanud uue arengukava, kuhu on kirjutatud ka dendropargi liitmine puhkepargiga ühtseks tervikuks.

Moodustub tervik

1. jaanuarist 2015 kuulub dendropark SA Tähtvere Puhkepargi koosseisu. Varem on radu hooldatud heast tahtest ja soovist parandada sportimistingimusi, sest dendropark on väga suure potentsiaaliga maa-ala, kus saab harrastada paljusid alasid.

Puhkepargil on valminud arengukava aastateks 2015–2018, see hõlmab ka dendroparki. Selle visiooni järgi peaks SA Tähtvere Puhkepark kultuuri- ja spordikompleksina moodustama mitmefunktsioonilise terviku.

Dendroparki puudutav kava on koostatud realistlikult ja on jaotatud kolme etappi.

Sellesse kuuluvad drenaažikraavide puhastamine, võsastunud alade korrastamine, taldrikugolfi radade ümberplaneerimine, viidastamine, uute radade loomine ja olemasolevate korrastamine.

Praegu ei ole raha kunstlumesüsteemi rajamiseks dendroparki, kuid visand on ka selleks olemas, juhul kui võimalus tekib. Alati on oodatud erakapital radade arenduseks, see lihtsustaks ja kiirendaks arengukavas planeeritavat tegevust.