Ropka-Ihaste kaitseala laieneb

FOTO: TPM

Pärast paarkümmend aastat käinud ettevalmistusi kiitis valitsus heaks Tartus ja selle külje all laiuva Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskirja, mis suurendab senist kaitseala üle viie korra, kuid on ornitoloogiaühingu arvates kohati liiga leebe.

Väike osa uuest kaitsealast ehk 132 hektarit on kaitse all juba 1991. aastast, kui loodi Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala. Et aga nii väike ala ei suuda kõigi haruldaste liikide ja loodusväärtuste kaitset tagada, suureneb Ropka-Ihaste looduskaitseala 790 hektarini.

Juba kaitse all olevale alale liidetakse 315 hektarit riigi-, 204 hektarit munitsipaal-, 99 hektarit era- ja 50 hektarit reformimata maad. Esialgselt kaitsealalt arvatakse välja ligi 10 hektarit soist ala.

Sel 790 hektaril leidub 30 kaitsealust liiki, millest kõige haruldasem on Eestis vaid Tartus ja selle lähiümbruses kasvav pehme koeratubakas. Läbirändel peatub teiste linnuliikide hulgas näiteks tutkas, kes on Eesti ornitoloogiaühingu juhi Andres Kalamehe sõnul meil pesitsejana kaduv liik.

Kalal ja jahil võib käia

«Oleme väga rõõmsad, et Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskiri on lõpuks kinnitatud,» ütles Kalamees.

Kuid puude taga näeb ta ka metsa: kaitse-eeskiri on tema sõnul paljude huvirühmade pärast üsna nuditud-liberaalne. «Ropka karjääris jätkub kaevandamine, lisaks on kaitsealal lubatud jahti pidada,» tõdes ta. Kuid Aardla järv oma ümbrusega on raba- ning suur-laukhanede – kes on ka jahilinnud – toitumis- ja kogunemisala.

Lisaks võib Tartus lamminiitude hooldamine tuua sinna hulga jalutajaid ja kalamehi, kes võivad pesitsusajal linde häirida, kui hakkavad üle hooldatud luhtade käima. Rääkimata neist inimesest, kes oma koeri lahtiselt jalutavad. «Kaitsealale võiksid tulla vähemalt sildid, mis selgitavad, milleks see ala on loodud ning kuidas tuleb seal käituda,» märkis Andres Kalamees.

«Jahipidamise täiendavat keeldu kaitse-eeskirjaga peeti mittevajalikuks kitsenduseks,» selgitas keskkonnameti Jõgeva-Tartu piirkonna looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. «Tartusse jääval kaitseala osal pole jahipidamine juba jahiseaduse alusel ohutuse pärast võimalik.»

Mujal kaitsealal hinnati senise praktika põhjal, et jahipidamine pole teadaolevalt ala kaitse-eesmärke halvasti mõjutanud ning sellepärast puudub seal jahi keelamiseks vajadus.

Lamminiitude hooldamist on keskkonnaamet korraldanud aastaid ja see töö jätkub. Lahtiste koertega avalikes kohtades, sealhulgas looduses, viibimine ei ole Viilma sõnul aga kuskil lubatud (v.a jahi- ja teenistuskoerad tööülesannete täitmisel).

Ehitada ei saa

Ropka karjääris lubatakse liiva ja kruusa kaevata kaevandusloa lõpuni ehk 2020. aastani. «Kaitsealal olevaid rajatisi võib ka tulevikus rekonstrueerida,» märkis Kaili Viilma. «Uusi rajatisi, mis pole seotud looduskaitse vajadustega, sinna rajada ei või.»

Inimesed võivad kogu kaitsealal liikuda, marju ja seeni korjata, püüda kala ja pidada jahti. Telkida ja lõket teha on lubatud tähistatud paikades.

«Kõige tähtsam on, et kaitseala on moodustatud,» toonitas Kalamees. «Elu näitab, kuidas see liberaalne kaitse-eeskiri tegelikkuses toimima hakkab, kas koostöö looduskaitse ja elanike vahel on võimalik.»

Tagasi üles