Teatribussi-nimeline trupp käis hiljuti taas etendusi andmas raja taga. Emajõe Suveteater mängis nädalavahetusel Dublinis «Kunksmoori». Teatriekspordi tõelist tähendust mõistis Andres Dvinjaninov alles tagantjärele.
Eestikeelseid etendusi näevad ka muu maa lapsed
Aino Perviku «Kunksmoor», mille Andres Dvinjaninov lavastas suvel etendamiseks Raadi järve kaldaküngastel, tuli eestikeelse publiku ette Iirimaa pealinna Dublini ühe poistekooli saalis. Seal kogunevad kord kuus kogu saareriigi eesti lapsed ja nende vanemad.
««Kunksmoor» sobis sinna suurepäraselt,» ütles Emajõe Suveteatri juht Dvinjaninov. «Oli täissaal eesti lapsi ja eesti emasid – tubli 60 inimest. Oli ka üks eesti isa. Üldiselt on sealsetel eesti lastel ema eestlane ja isa iirlane, aga on ka erandeid.»
Etendus kooli laval
Vabaõhulavastusena mängitud «Kunksmoor» sobis kooli lavale nagu valatult seepärast, et juhuslikult on lava taustaks maalitud väikesed saared ja külgedele linnapildid. Aga Kunksmoor ju elabki saarel ja käib ka linnas.
Emajõe Suveteater kutsuti Iirimaa eestlaste laste ette tänu truppi kuuluva Inga Lunge seal elavatele sugulastele.
«Ega ma aimanud, mida me «Kunksmooriga» sisuliselt tegema lähme, milline tähendus sellel võib olla,» ütles Dvinjaninov. «Laste säravad silmad niikuinii, aga nende emade tagasiside näitas, kui vajalik see oli. Üks ema oli sõitnud viis tundi Iirimaa teisest otsast Dublinisse.»
Tagantjärele laekunud postitused südamlike tänusõnadega näitavad Dvinjaninovi sõnul ka seda, et missioon hoida eestlust maailma eri nurkades lastele etendusi andes on väga vajalik.
Teatribuss Süda-Euroopas
Tartusse loodud ning näitleja ja lavastaja Marko Mäesaare (pildil) juhtimisel tegutsev Teatribuss on Dublinis andnud varem kaks etendust. Süda-Euroopas käis bussitrupp ka mullu, tänavuseks teatriekspordiks võtsid aga tartlased eestlaste lastele kaasa kevadel valminud ja kodumaa koolides mängitud «Aardejahi».
Teksti on kirjutanud Teatribussi näitlejast dramaturg Veikko Täär, laulud on loonud Aapo Ilves.
Lavastus valmis Tartu ülikooli mereinstituudi toetusel. Vanaisa ja lastelaste mereröövlimäng lõpeb aardekasti leidmisega. Kaane avamisel selgub, et aardeks on kala, mida saab sealsamas süüa. «Mereinstituut soovis, et lugu propageeriks kalasöömist,» lisas Mäesaar.
«Aardejahi» etendused olid septembris eesti lastele Berliinis, Hamburgis, Haagis, Brüsselis ja Luksemburgis. Mäesaar tegi tähelepaneku, et Hollandis, eriti aga Saksamaal Hamburgis on pisikesi eesti lapsi võrreldes eelmise aastaga märgatavalt juurde tulnud.
«Aardejahti» on kavas mängida veel Tallinnas, peale oktoobrikuiste etenduste ka detsembris. Käimas on aga juba ettevalmistused Sven Nordqvisti raamatu «Pettsoni ja Finduse jõulud» lavale toomiseks. Esietendus on 4. detsembril Tartu laulupeomuuseumis.