Vana kaubamaja krundilt tulid päevavalgele haruldased märgid

Arheoloog Rünno Vissaku sõnul on krundilt leitud hulgaliselt potikilde, lukke ja võtmeid, kuid need on üsna tavalised leiud. «Praegu on meil küllalt intensiivne kaevamisperiood,» lausus ta. Pildil tühjendab Indrek Ots kaevu, mis on pärit 15. sajandist. Foto: Margus Ansu

Vana kaubamaja krundil arheoloogilisi kaevetöid tegev firma leidis uuritavast kultuurikihist kaks tõenäoliselt keskaja lõpust pärit palveränduri märki, mille sarnaseid on Eestis varem leitud vaid paar.

MTÜ Arheoloogia ja Ehitusajaloo Grupp AEG esindaja Rünno Vissaku sõnul alustati vana kaubamaja krundil arheoloogilisi kaevetöid suvel teadmisega, et 17. ja 18. sajandil asus selles kohas Tartu eeslinn.

«Eeluuringute käigus tuli välja ka 16. sajandist pärit leide ja meie tagasihoidlik järeldus oli, et kohati võib siin olla ka sellest ajast pärit kihte. Kahe kolmandiku ulatuses see kõik vastaski tõele, aga üks kolmandik on 13. sajandi lõpust ning see teeb selle platsi hoopis tõsisemaks,» rääkis Vissak.

Hästi säilinud

Senistest leidudest pidas ta kõige märkimisväärsemaks kahte keskaja lõpust ehk 15. sajandist pärit märki, mis kuulusid tõenäoliselt tolleaegsetele palveränduritele.

«Üks neist on T-kujuline rist, mida nimetatakse Tau ristiks või ka Antoniuse ristiks. Meil on selle risti alumine osa, kus on osaliselt näha ka ristilöödud Jeesus,» ütles Vissak. «Kui püüda seda kuidagi määratleda või defineerida, siis mina peaksin seda palveränduri märgiks, mis on üsna suure tõenäosusega seotud Antoniuse kabeliga, mis asus Lillemäel.»

Vissaku sõnul on palverändurite märke leitud varem Eestis vaid paar tükki ning Tartus ei ole seni ühtegi välja tulnud.

Teine leitud märk on Vissaku sõnul säilinud terviklikumalt. «See on pisike ümmargune märk, mille peal on kujutatud tõenäoliselt kotkast. See võib olla seotud evangelist Johannesega, kuna tema sümbol oli kotkas, ning on teada palverändurite märke, kus on kotkast kujutatud,» selgitas ta.

Mõlemad märgid on Vissaku sõnul valmistatud tinasulamist ning on üsna hästi säilinud. «Rist oli juba kaevandis küllalt ilusti nähtav ning kotkaga märk on ka küllalt vähe korrodeerunud,» sõnas ta. Märkide suurem puhastamine on plaanis teha laboris.

Uuritavast kultuurikihist on päevavalgele tulnud ka asju, mida on Vissaku sõnul Tartu ajaloolisest eeslinnast varemgi leitud. Näiteks messingist tehtud sõled ja paar lihtsamat sõrmust.

«See on selles mõttes huvitav kraam, et neid tuli ka uue kaubamaja ehitamisel välja. See võib olla selline kaup, mida tegid tolleaegses Tartus mitteametlikud eestlastest käsitöölised. Neid turustati maarahvale. Sellised odavad ehted,» rääkis ta. Leitud on ka helmeid ning mõned keskajast pärit mündid.

Ootamatu kivikirves

Üsna ootamatult avastati mullast ka poolik kivikirves, kuid Vissaku sõnul pole see kindlasti pärit kiviaegse asula kihist, vaid on lihtsalt hilisematesse kihtidesse sattunud. «Tema kaasleiud on ikkagi mitmeid tuhandeid aastaid hilisemad,» lausus ta.

Kui siiani käisid arheoloogilised kaevetööd peamiselt Soola ja Aleksandri tänava nurgal, siis esmaspäeval kolisid kaevajad ka krundi alumisse nurka Turu tänava juures.

«Eks me uurime neid alasid, mida parasjagu on võimalik uurida,» lausus Rünno Vissak ega julgenud prognoosida, millal kaevetööd lõpevad. «Siin on üks läbi objekti kulgev tee, mille alune tuleb ka vähemalt osaliselt läbi uurida, aga seda saame teha alles kahe nädala pärast.»

TTK Investeeringute ehitusjuht Lembit Kalev ütles möödunud nädalal Tartu Postimehele, et seni pole arheoloogilised kaevetööd uue keskuse ehitustöid pidurdanud.