Jaanus Kriisk: golf – kas rikastele? Sugugi mitte

Foto: Aarne Mäe

Kas Tartu linnas saab ja võib rajada golfiväljaku? Kas dendropark on selleks õige koht? Viimaste nädalate väitlused selles küsimuses on tekitanud vastakaid arusaamasid ja väljaütlemisi.

Alustame sellest, kui kallis on golf. Alginvesteeringu suurus normaalse varustuse hankimiseks on võrdne keskmise jalgratta hinnaga ning mängida saab sellega kaua. Väljakule pääseb kas päevapileti või aastamaksuga. Viimasel juhul võib mängida nii palju kui tahad, peaasi, et leidub selleks vabu aegu.

Päevapileti hind tavalistel linnaväljakutel, kus on üheksa rada, jääb 10–25 euro vahele. Aastamaks, mille eest saab meie oludes mängida tavaliselt kaheksa kuud, on täiskasvanule 400–500 eurot. Tavaliselt lubavad golfiklubid tasuda seda ka osamaksetena.

Kui mängida nädalas kaks korda, teeb see ühe ringi maksumuseks 7-8 eurot, mis on võrdne Aura veekeskuse pileti hinnaga. Kuni 12-aastastele lastele on pääs väljakule, koos täiskasvanuga, tavaliselt tasuta. 13–18-aastased maksavad harilikult poole täishinnast.

Golfiväljak sobib peaaegu igale poole, kus leidub natukenegi vaba maad, et vähemalt üheksa rada ära mahuks. Arvestades golfis kehtivaid härrasmehelikke põhimõtteid rajatakse mänguväljakud alati looduskaitsereeglite ja looduslike erisustega arvestades.

Sageli kuuluvad linnas asuvate golfiväljakute vahetusse naabrusse ka jooksu- ja jalgrattarajad. Kooseksisteerimiseks peavad kõigi alade harrastajad üksteisega arvestama, nii nagu me teeme seda ju tavaliikluses. Ka suusaradade rajamine golfiväljakule pole sugugi harv. Mägedes leidub koguni golfiväljakuid, millest talviti saavad mäesuusarajad.

Golf on olemuselt mäng iseendaga. Selle lühike tutvustuslause kõlab: «Golf on mäng, kus etikett ja reeglid on pühad ning iseendale trahvikirjutamine auasi.»

Nagu eespool sai märgitud, on golf härrasmeeste mäng. Eelkõige härrasmeheliku käitumisega mäng, mille juurde kuuluvad viisakus, ausus, vastasest lugupidamine, mänguväljaku heaperemehelik kasutamine, etiketist ja reeglitest punktuaalne kinnipidamine.

Nende põhimõtetega, olgu rõhutatud, ei eristata kunagi rikkaid vaestest. Vaene võib olla härrasmees ja rikas võib olla totaalne mats. Tugevate traditsioonidega golfimaades ei ole harvad juhtumid, kui etiketi või reeglite vastu eksinu klubist välja arvatakse.

Golfi etikett ja käitumisreeglid, samuti antiikaja spordipõhimõtted, on aluse pannud kogu tänapäeva spordikorraldusele ja põhimõtetele. Golf on rohkem kui 500 aastat vana mäng. Nüüdisaegseks muutus ta 1750. aastatel, kui ehitati esimene tänapäevane golfiväljak Šotimaale St. Andrewsi. Seda kohta loetaksegi golfi koduks. Kusjuures see väljak on munitsipaalomanduses ning linnarahvale väga soodsa hinnaga.

Golf on üks maailma populaarsemaid individuaalspordialasid. Näiteks Euroopas on 4,3 miljonit registreeritud mängijat. Meie lähinaabritel, Soomes ja Rootsis, on vastavalt 144 254 ja 473 797 mängijat ning meist rahvaarvult ligi neli korda väiksemal Islandil 16 602 mängijat. Eestis harrastab golfi 2480 inimest. Väljakuid leidub Euroopas 7006, neist Soomes 127, Rootsis 576, Islandil 65 ja Eestis 7.

Kergejõustikutreenerina võin kinnitada, et golf sobib igas eas inimestele. See annab hea aeroobse koormuse, pakub emotsionaalset naudingut, õpetab keskenduma ja noortel kontrollima oma käitumist. Lisaks on golf hea ajaviide sõpradega või ühistegevuseks perega. Euroopa arstid soovitavad golfi kui head taastavat tegevust pärast operatsioone või traumasid, sest tegevusse on haaratud kogu keha.

Nii nagu munitsipaalomandis Tamme staadionil tegutsevad üheskoos kergejõustiklased, jalgpallurid, tennisistid, tänavakorvpallurid, kepikõndijad, rahvajooksjad ja noored lastega emad mänguväljakul, saavad ka Tartu dendropargis hea tahtmise ja planeerimise korral aasta ringi koos toimida paljude spordialade harrastajad. Golf sobib sinna suurepäraselt.

Lisaks ei maksa unustada, et golfiväljaku ehitamisel saavad tööd palju ettevõtted, ning kui väljak ükskord valmis, kaasnevad sellega ka mitmed uued töökohad. Nende seas suvised töökohad noortele.