Golfiväljaku kavandaja lubab arvestada kõigiga

Kavandatav golfiväljak. Illustratsioon: Pm

Tartu dendroparki golfiväljaku rajamise plaan hakkas idanema selle aasta hakul, kui Inglise investorid soovisid osta maaülikooli endise peahoone, et rajada sinna spaa-, puhke- ja taastusravikeskus.

Maaülikooli eelmine peahoone Tallinna maantee alguses läks aga Waldorfi koolile, kuid brittidel säilis sellegipoolest huvi dendropargi vastu, kuhu neil oli juba algusest peale mõte ehitada üheksa rajaga golfikompleks.

Eelmisel nädalal Tartu Postimehe vahendusel tartlaste ette jõudnud golfiväljaku idee tekitas ohtralt kriitilist vastukaja ning palju küsimusi. Inglaste plaane selgitab Aare Tomson, Tartu dendroparki golfiväljaku ja vabaajakeskuse rajamise siinne eestvedaja.

Kas golfiväljakut hakkab ümbritsema aed, mis piirab ligipääsu dendroparki?

Kindlasti mitte. Esiteks, meie huvi ei ole inimesi golfi juurest eemale peletada. Ja teiseks, me kõik peame üksteist aktsepteerima. Kinnitan, et kuskile ei panda okastraati ette ega küsita uksel ränka raha, kui tahad traadi taha vaatama minna. Las inimesed jalutavad dendropargis edasi.

Kuidas te golfiväljaku ala tähistate?

Ümber golfiväljaku tuleb nelja kilomeetrine kergliiklustee, mis on vähemalt kahe meetri laiuses kaetud asfaldi ja selle kõrval vähemalt kahe meetri laiuses hakkpuiduga, nii et seal saaks rulluisutada ja joosta ning talvel saaks teha nelja meetri laiuse suusaraja.

Selleks, et tagada rajal liikujaile turvalisus, on plaan istutada raja äärde puud ja taastada dendropark ka dendroloogilise väärtusena. Ühe visiooni järgi istutab iga golfiklubiga liituja oma, vähemalt kolme meetri kõrguse puu.

Kui suur oht on golfiväljakul palliga pihta saada?

Reegel on, et golfiraja keskteljest 35 meetrit vasakule ja paremale ei tohi olla aktiivselt kasutatavat jalgteed – et kui puhub kõva tuul või kui lööja eksib, ei saaks keegi vastu pead.

Esialgsel skeemil on näha, et 8. rada tuleb serva pidi jõe äärde peaaegu plaažile.

See on selge, et 8. rada tuleb kindlasti viia 9. raja poole ja 9. rada tuleb omakorda viia golfiväljaku sissesõidutee poole. See oleks mõeldamatu, et rannaala ära võtta. Iiri arhitekt Jeff Howes tegi esialgse plaani kaardimaterjali ja video alusel, ta ei teadnud, et seal on plaaž.

Mida veel lisaks golfiradadele kavandate?

Väljaku tagaotsa on planeeritud lastele seiklusrada. Ühte linnapoolsesse nurka tulevad 2000 ruutmeetrile koerte dressuuri väljakud. Ehitame mänguväljaku, et kui vanemad lähevad golfi mängima, jaguks lastele tegevust. Mõistagi ehitame klubihoone, kus kõik need, kes praegu dendropargis sportimas käivad, saavad riideid vahetada ja duši all käia.

Arusaadav, et tuleb leida lahendus, kuidas sellega seotud püsikulusid katta, aga kellegi riiete vahetamise pealt me kasumit teenima küll ei hakka.

Edaspidi näeme ette paadisadama rajamist, et inimesed võiks tulla dendroparki üle jõe asuvast linnaosast.

Tahame, et dendroparki tuleks terviklik vabaajakompleks, kus suvel saab mängida golfi, rulluisutada, tegeleda tervisespordiga ja kas või niisama jalutada, ning talvel oleks see puhtalt suusatajate pärusmaa. Selliseid komplekse leidub Skandinaavias mitmeid, näiteks Soome vanim golfikeskus Helsingi lähedal Talis või Messilä golfikeskus Lahtis.

Suusatajad pelgavad, et ehitate golfirajad senistele suusaradadele ja nemad den­dro­pargis sõita enam ei saa.

Saame tuleval nädalal, kui Tartusse tuleb raja arhitekt, suusatajate ja klubi Tartu Maraton esindajatega kokku ning üritame leida kõigile sobiva lahenduse. Praegu paistab, et suusarajad on pakitud ühele nõlvale nii tihedalt kokku seepärast, et dendropargi kaugemad kohad on hooldamata.

Kunagi istutati dendroparki huvitavaid puid, aga nüüdseks on nendest säilinud üksikud. Ülejäänud on nii tugeva niiskuskahjustusega, et nad on kas hukkunud või hukkuvad. Vohavad põõsad, millele soine pinnas on maailma parim kasvukeskkond. Sõna «dendropark» kõlab küll aateliselt ja roheliselt, aga nüüdseks on selle koha nimetus pigem roheala. Tõenäosus, et linn leiab summad, millega kogu ala korda teha, on suhteliselt väike.

Meil on kavas seal, kus Tähtvere spordipargist tulevad suusarajad dendroparki, maapinda tõsta ja teha 9. golfiraja alt läbi suusatunnel. Väljaku keskele, 5. ja 6. raja vahele, tuleb samuti üks suusarada, mis suvel on jalutamisrada, ning viib tahaotsa 3. raja alguspunkti juurde. Praegune plaan on arhitekti esimene visioon: tema ei teadnud suusaradadest midagi, tema paigutas sellele alale ära golfirajad. Kindlasti ei tasu praegust plaani võtta kui kivisse raiutud projekti.

Miks ei või talvel teha suusarada üle golfiraja?

Rajamasin sõtkub seal, kus ta sõidab üle golfiraja, lume nii tihedaks, et see sulab kevadel palju hiljem, lisaks tekivad neisse kohtadesse suured murukahjustused, mistõttu ei saa pidada võistlusi. Meie eesmärk on viia golfiväljak vastavusse rahvusvaheliste nõuetega, et Tartus saaks korraldada turniire ja sarjavõistlusi.

Aga kui keegi tahab golfirajal lihtsalt lume peal suusatada, palun väga!

Kuna golfiväljak nõuab korralikke kastmissüsteeme, on mõistlik ehitada nad niimoodi, et neid saaks talvel kasutada lumekahurina, mis tähendab, et kunstlumega kaetud ala muutub pargis palju suuremaks.

Muide, ka Estonian Golf & Country Club on Jõelähtmel mitmeid aastaid ajanud talvel sisse suusarajad.

Kas suusaradu saab rajada nii, et need lõikavad üle golfiraja?

 See on mõeldav, et teha golfirajale katkestus, kust talvel läheb läbi suusarada ja mis suvel näeb välja nagu looduslik takistus. Aga neid ei saa olla liiga palju, muidu muutub golfirada punktiiriks.

Mingil juhul ei taha keegi pahatahtlikult kelleltki midagi ära võtta. Küsimus on pigem selles, kas suusatajad on valmis, et nende rajad lähevad edaspidi teisiti, ja on nõus oma harjumusi muutma, et rõõmsasti koos eksisteerida.

Taldrikugolfi mängijad jäävad ilmselt küll golfiradadele ette.

Järgmised kaks hooaega võivad nad seal rahulikult edasi mängida. Probleem nendega on dendropargis nagunii olemas, nende eksistents seal pole kõigile meeltmööda: osa jooksjaid vaatab nende peale kurja näoga, ja ka vastupidi. Tegeleme sellega, et leida neile uus samaväärne koht, aga kus ei käiks nii palju teisi inimesi ning nad saaksid tunda end vabamalt.

Kas Tartu linnavalitsus on teile tegevuseks vargsi juba heakskiidu andnud?

Kõik paar kohtumist linnavalitsusega on olnud idee tasandil, et mis te mõtlete meie plaanist muuta tühermaa atraktiivseks ja kasutatavaks alaks. Nemad on öelnud, et tooge mõte paberi peal, siis istume maha ja vaatame.

Neil on täpselt sama kaart, mis ilmub siin lehes. Keegi ei ole mingeid salakokkuleppeid sõlminud, keegi ei ole midagi lubanud. Väita, et linnavalitsuse tagatubades on midagi ära otsustatud – inimeste fantaasia on ikka viljakas ...

Millal ehitamiseks läheb?

Enne paari aastat ei hakka midagi juhtuma. Kõigepealt tuleb teha üld- ja detailplaneeringu muudatused, pinnaseuuringud jne. See võtab aega. Ja vähemalt kaks aastat kulub, kuni muru kasvab selliseks, et selle peal saab mängida.

Kui asjad lähevad normaalse kiirusega ja me ei leia turba seest Titanicu riismeid, siis julgen öelda, et varem kui kolme aasta pärast dendropargis ühtegi palli lööma ei hakata. Pigem hakatakse nelja või viie aasta pärast.

Mis huvi on inglastel Tartusse golfiväljak rajada?

Nad on öelnud, et dendropark on golfiväljakuks täiuslik koht. Mis on väljakutel suurim kulu – see on vesi. Vett saab Emajõest. Teine suur kulu, lisaks pika ooteajaga, on kõrghaljastus. See on samuti olemas. Ehitusmaterjalina kulub palju liiva. Liiv ei maksa siinkandis peaaegu midagi, maksab vedu.

Lisaks saab Tartus tuua golfi inimestele lähedale, mitte ei viida seda linnast välja. Tartus on hotelle, kuhu tulevad turistid. Golf on üks tegevusi, mida siin suvel turistidele pakkuda. Ja ka idapoolsete inimeste huvi on arvestatav: Peterburi ja Pihkva oblastis pole golfiväljakuid sisuliselt olemas.

Kui kiiresti tahavad investorid oma raha tagasi teenida?

Golfiväljakute tasuvusaeg on pikk: sinna investeerimine on väikese tootlusega, aga ka väga väikese riskiga, sest on väga vähe tegureid, mis saavad golfiraja lõplikult likvideerida.

Need investorid, eakad briti härrased, kes juhivad mitmeid fonde, ei ela peost suhu. Neil on põhimõte, et kui midagi teevad, siis korralikult. Neile kuulub üle kümne golfiväljaku Euroopas. Esimesed golfiväljakud, kus nad on osanikud, ehitati juba 1960. aastatel ning need kõik tegutsevad siiamaani.

Golf on väidetavalt rikaste lõbu.

Golfiväljakute tulu tuleb klubiliikmete maksudest, mis jäävad Eestis alla 500 euro aastas ja mille eest saab piiramatu mängimise aja terveks aastaks, ning päevapiletite müügist. Päevapileti hind jääb meil ilmselt 20–30 euro kanti. Selle eest saad ka varustuse ja instruktori, kes juhendab.

Võrdluseks: kui Tartu linnas on lasteaiakoha maksumus 60 eurot, siis see on ülieksklusiivne lõbu.

Golfimängijatel võib sellegipoolest tekkida dendropargi väljakul eriline omandiõiguse tunne, sest nemad ju maksavad selle ala hooldamise eest. Kuidas tagada, et nad ei hakka teisi linlasi sealt ikkagi välja tõrjuma?

Meil on Eestis võimalik osta kalastuspilet ja kui sa lähed järve äärde püüdma, siis ega sa ütle ju teistele, kes on samuti järve ääres, et nemad on vaenlased ja ei tohi seal olla.

Usun, et Eesti golfimängijatel on nii palju intelligentsi ja pieteeditunnet, et nad ei hakka kedagi ära ajama. Ei ole kuulnud, et Eestis oleks golfiväljakul jalutajatega – kui nad ei käitu väljakutsuvalt ega jaluta radade peal – kuskil probleeme olnud.