/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2014/03/25/2912890t1hebe5.jpg)
Eesti biotehnoloogiafirma Icosagen ja Soome ettevõte FIT Biotech on alustanud koostööd, et töötada välja Ebola viiruse vastane vaktsiin, millega oleks võimalik viirusnakkuse levikut takistada või nakatunud patsiente ravida.
Tartu teadlased aitavad välja mõelda Ebola-vastast vaktsiini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Icosageni tegevjuht, Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor, akadeemik Mart Ustav (pildil) ütles, et ta on lootusrikas, kuna neil on olemas tehnoloogia ning väga kompetentsed inimesed ja koostööpartnerid.
Mart Ustavi sõnul ei häiri teda võidujooks, et kes saab maailmas Ebola viiruse vastase vaktsiini väljatöötamisega esimesena edukalt hakkama.
«Võitjaid ei pea olema üks. Meie teeme seda tööd oma firmas oma teenitud raha eest, me ei võta üheltki teiselt teadlaselt ära tema leivapalukest,» sõnas ta.
Palve peale kirjeldada, mismoodi töö Ebola vaktsiini väljatöötamisel käib, saatis Mart Ustav järgmise kirjelduse:
«Meil on praeguseks sünteesitud Zaire’i ja Sudaani Ebola viiruse tüvede kattevalkude ja matriitsvalgu geenid, mida me kasutame Ebola viiruse viiruslaadsete osakeste tootmiseks. Pärast puhastamist ja iseloomustamist süstitakse need hiirtesse, küülikutesse ja kanadesse. Me tekitame neis loomades ja lindudes immuunvastuse, sealhulgas antikehad. Seejärel eraldame neist antikehade geenid, mida kasutame inimese antikehade konstrueerimiseks. Osa nendest antikehadest plaanime kasutada viiruse diagnostikumide valmistamiseks. Teised, erilise neutraliseeriva toimega antikehad lähevad edasisse arendusse, et saada sellised bioloogilised ravimid, mis oleksid suutelised peatama viiruse edasise paljunemise inimese kehas.»
«Ebola viiruse geenid kloneeritakse meie poolt välja töötatud DNA-vaktsiini vektoritesse ja paralleelselt Ebola viiruse viiruslaadsete osakestega arendatakse välja profülaktilised vaktsiinid. Üks neist immuunvastusest peaks olema sobiv nii efektiivsuse kui ka hinna poolest kasutamaks viirusvastase immuunvastuse tekitamiseks.»
«Katseloomadest alustame vaktsineerimise katseid hiirest, sealt lähevad meie katsed üle sigadele ja siis makaakidele, kus saab katsetada ka vaktsiini poolt tekitatud kaitset viirusnakkuse vastu. Eestis me ei saa töötada ahvide ja viirusega, sest meil puuduvad vastava taseme laborid. Selleks teeme koostööd Prantsuse teadlastega,» seisis Mart Ustavi koostatud vastuses.
Teadlaste eesmärk on alustada väljatöötatud bioloogiliste terapeutikumide ja vaktsiinide kliinilist testimist 2016. aastal.