Ain Kaare: mis on Tartu dendropargi tulevik?

Pildil dendropark.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Viimastel päevadel on meediakanalites elavat diskussiooni tekitanud et­tepanek rajada Tähtvere dend­ropargi alale golfiväljak. Kuid miks üldse selline idee sai tulla?

Sest eemalt vaatajale on dendropark tõesti vaid üks porine võserik, kuhu võiks teha mida iganes, mitte mitmekülgne ajaveetmise koht, nagu seda Tähtvere puhkepargi veebilehel püütakse esitleda.

Olen juba pikemat aega murelikult jälginud, kuidas järk-järgult on suviste kestvusalade (jooks, kepikõnd, maastikurattasõit) harrastajate sportimisvõimalused dendropargis halvenenud ühelt poolt linnapoolse tegevusetuse ja teisalt küsitavate arendusprojektide tõttu.

Ja seda olukorras, kus ligi 100 000 elanikuga ülikoolilinnas on valgustatud, pehme pinnasega jooksu- ja kepikõnniradasid alla kümne kilomeetri ning seegi jupikaupa üle linna laiali paisatud. Konkurentsitult on Tartus Eesti linnade seas ühe elaniku kohta kõige vähem valgustatud tervisespordiradasid.

Tekkinud probleemide põhjus peitub selles, et juba aastaid pole linn suutnud välja töötada selle piirkonna arendamise visiooni, toimunud tegevus ja arengusuunad on kaootilised ning kohati isegi teatud spordialade harrastajate vastu vaenulikud (ebaõnnestunud taldrikugolfi radade planeering: mitmed ohtlikud ristumised väljakujunenud jooksu- ja suusaimitatsiooniradadega, ühe tiiala ja ühe korvi paigutamine otse suusaimitatsiooni rajale).

Aeg-ajalt on püütud midagi teha, aga näha on, et ega kellelgi õiget nägemust ole, kuidas see piirkond tulevikus võiks välja näha ning kuidas sellele piiratud maa-alale võimalikult palju erinevaid tegevusi mahutada, nii et nad üksteist segama ei hakkaks.

Praegusi arengusuundi takistab kindlasti ka see, et piirkond on linnamajanduse osakonna, kõrvalasuv spordipark aga Tähtvere puhkepargi hallata, mistõttu need arenevad ja taandarenevad kohati eri suundades.

Selge on, et praegune areng ei rahulda kedagi, ning loota, et midagi muutuks vaid üksikute entusiastide ja vabatahtlike ühiskondliku töö ja kuskilt ülejäänud materjali (näiteks maamessi platsilt koristatud hakkpuidu) arvel ei ole väga jätkusuutlik.

Kuidas edasi? Esiteks on vaja tahtmist ja arusaamist, et investeering tervisespordiradadesse on parima tootluse ning väga pikaajalist kasu toov rahapaigutusviis.

Tartus on viimasel ajal avatud mitmeid miljoneid maksvaid objekte, mille sihtrühm on oluliselt väiksem kui linlastest tervisespordiharrastajad.

Alustama peab antud maa-ala kohta planeeringu koostamisest, märkides ära jooksu-, kepikõnni-, suusaimitatsiooni- ja rattasõidurajad, võttes arvesse praeguseks väljakujunenud rajad ja teed ning talvised suusarajad, nii et suviseid liikumisradasid saaks kasutada talvel suusaradade põhjadena. Natuke tuleks ümber planeerida ka taldrikugolfi rajad, likvideerimaks kõige ohtlikumad ristumised.

Kindlasti vajab see piirkond ka kuivenduskraavide uuendamist, loodavatele liikumisradade alla korralikku dreenikihti ning tuleb luua võimalus toota kohapeal kunstlund.

Ning eeldatavasti jagub sinna ruumi ka siin veel kirjeldamata tegevustele, näiteks aiaga piiratud koerte jooksutamisalale jne.

Dendropargi ja Tähtvere spordipargi haldamine tuleks koondada ühe institutsiooni kätte, luues sellega ühtse tervikuna areneva tervisespordikompleksi.

Lõpetuseks küsiks linnavalitsuselt ja tahaks kuulda ka vastust: milline on linnavalitsuse nägemus Tähtvere dendro- ja spordipargi edasistest arengusuundadest?

Tartu kaasava eelarve konkursil kolmandale kohale tulnud idee autor

Idee: sportimisvõimaluste parandamine dendropargis

Tagasi üles