Gümnaasiumide õpilased pistavad nina vastu nano

Teadusmeelsed gümnasistid said eile Tartu teaduspargis näha nanotehnoloogialabori ülipuhtaid ruume. Parasjagu viibivad noored elektronmikroskoopide toas, kus laua taga istub doktorant Mikk Antsov. Tagaplaanil keskel Simo Sirel.

FOTO: Margus Ansu

Kõik, mida on võimalik leiutada, on juba leiutatud – nii väitis 1899. aastal USA patendivolinik Charles H. Duell. Väide osutus lausvaleks, nagu on valeks osutunud paljud teisedki tulevikuennustused.

«Kas ennustajad on tõesti nii rumalad?» küsis Tartu ülikooli materjaliteaduse vanemteadur Rünno Lõhmus pärast selle seiga ärajutustamist, seistes kooliõpilastest koosneva auditooriumi ees.  

«Ei, ei ole rumalad,» vastas ta. Asi on pigem selles, et tulevikuennustajad lähtuvad sageli vaid oma senisest teadmistepagasist. «Ja kui läheneda klassikalisel viisil nanotehnoloogiale, siis on sealgi tulevikku ennustades väga kerge eksida,» ütles Lõhmus.

Rünno Lõhmus oli üks eilsetest ettekandjatest, keda kuulas Lõunakeskuses sadakond Eesti kooliõpilast. Nemad on otsustanud kaasa lüüa suures projektis, mis püüab viia teadust ja ettevõtlust koolidesse.

Tartu ülikool osaleb nimelt Euroopa Liidu elukestva õppe «Quantum Spin-offi» projektis, mille eesmärk on viia õpilased ja õpetajad kokku nanoteaduse ja kõrgtehnoloogilise ettevõtlusega.

Lisaks loengule nanoteadusest ja nanotehnoloogiliste teemade tutvustusele viidi õpilased eile väikeste rühmadena ka nanotehnoloogialaborisse. Seal tutvustati neile eriliselt puhtaid ruume, kus on võimalik uurida eriti väikeste osakeste manipuleerimise tulemusena loodud eripäraseid materjale ja nende omadusi.

Nõo reaalgümnaasiumi 12. klassi õpilane Simo Sirel ütles, et mulje laborist on väga hea. Ta ei arvanud, et kõik need masinad, mida ta nägi, Eestis üldse olemas on. Jah, ta oli kuulnud «targast» klaasist, aga et niisuguse klaasi, mida on võimalik nupuvajutusega läbipaistmatuks muuta, on välja töötanud Tartu teadlased, seda ta ei teadnud.

Simo Sirel lisas, et nende klassi punt koosneb kuuest õpilasest, lisaks füüsikaõpetaja Kristjan Vellik. Ja et neile tundub kõige põnevam nanoosakeste manipuleerimise teema.

«Ja et ma tahan tulla Tartu ülikooli füüsikat õppima, siis nüüd ma näen ka, mis mind siin tulevikus ootab,» rääkis ta.

Kogu ettevõtmine tähendab lühidalt seda, et ühe kooliaasta jooksul uurib kaheksa õpilastest meeskonda üht nanotehnoloogilist teemat. Teemad on tehislihaste valmistamine, mikrobioloogilised kütuselemendid,  regeneratiivses meditsiinis kasutatavad materjalid ja mitmed teised.

Eesmärk on saadud teadmiste ja kogemuste põhjal välja mõelda uus toode ning luua ärimudel. Maikuus leiab aset avalik lõpuüritus, kus meeskonnad tutvustavad oma töid. Tartu ülikooli tehnoloogiahariduse professori Margus Pedaste sõnul valib žürii siis välja ka ühe projekti, mis hakkab Eestit esindama üle-euroopalisel «Quantum Spin-offi» konkursil.
 

«Quantum Spin-off»

• Ehk kõrgtasemel teaduse ja ettevõtluse viimine koolidesse.

• Projektis osalevad Tartust Treffneri gümnaasium, Tamme gümnaasium, Annelinna gümnaasium ja ülikooli teaduskool, samuti Nõo reaalgümnaasium, Jõgevamaa gümnaasium, Tallinna reaalgümnaasium ja Kadrina keskkool.

Tagasi üles