NATO uurib Eesti valmisolekut vägede vastuvõtmiseks

Osa Eestisse saabunud NATO ettevalmistusmeeskonnast (NATO Forward Integration Team, NFIT), kes tutvub kuni järgmise nädalani Eesti erinevates piirkondades kaitse- ja tsiviiltaristuga. Reedel külastasid nad kaitseväe ühendatud õppeasutusi Tartus. Foto: Kristjan Teedema

Juba 6. oktoobrist on Eestis NATO ettevalmistusmeeskond, kes tutvub siinse kaitse- ja tsiviiltaristuga juhuks, kui ühtäkki tekib vajadus tuua siia lisavägesid.

«Me ei kontrolli teid, vaid koostöös analüüsime, millised on võimalused ja mida teha paremini,» kinnitas meeskonna juht Belgia kolonel Hans Houf. Ta lisas, et kolmeiteistkümnest inimesest koosnev meeskond on saanud Eesti poolelt väga head infot ning juba praegu võib öelda, et Eesti valmisolek NATO vägede võõrustamiseks on väga heal tasemel.

Lisaks taristule analüüsitakse ka siinseid sõjaväelaste õppeprogramme, et olla teadlikud, mida meie kaitseväelased oskavad. Mida rohkem on julgeolekuvalmiduses rahvusvahelist ühisosa, seda tugevam on ka NATO ühine jõud, selgitas Houf.

Täpsema raporti olukorrast Eestis lubas ta koostada siiski hiljem ning esitada selle nii NATO Brunssumi ühendväejuhatusele kui ka kaitseministeeriumile.

Houf ei teinud saladust, et NATO on asunud liikmesriikidega Ida-Euroopas tihedamale koostööle pärast Ukraina kriisi algust. Enne Eestit käis sarnane komisjon juba ka Lätis ja Leedus. Meeskondki on võimalikult rahvusvaheline, et rõhutada ühenduse ühtsust. Sinna kuulub inimesi Itaaliast, Taanist, Belgiast, USAst, Prantsusmaalt ja mujalt.

Möödunud nädalal tutvus grupp näiteks Pärnu sadama ja lennuväljaga ning Tallinna ja Ämari sõjaväeliste objektidega. Samuti Virumaa sadamatega. «Uurisime võimalusi, kuidas siia vajadusel jõuda: kas siis maabuda või maanduda.» Sel nädalal ollakse Tartus, tutvudes sõjaväelaste väljaõppega nii kaitseväe ühendatud õppeasutustes kui ka matkekeskuses. Täna sõitsid sõjaväelased uurima sõjalisi objekte Võrumaal.

«Siia on kerge tulla. Valmisolek on olemas,» kinnitas Houf. Ta lisas, et nagu kõigis nende külastatud riikides, leiab kindlasti Eestistki kohti, mida on võimalik parandada ja järele aidata. Arvestades aga riigi väiksust ja ressursside nappust on infrastruktuur muljet avaldav ning nii mõnigi naaberriik võiks meie peale isegi kade olla. «Valitsus suunab sellesse valdkonda raha ja seda on näha.»

Ka sõjaväelise treeningu ja haridusvõimalusi peab Houf väga heaks ning usub, et tekkinud poliitiline olukord võiks muuta Eestis sõjaväelise hariduse omandamist senisest populaarsemaks.

Ettevalmistusmeeskonna saatmine Eestisse on üks osa NATO julgeolekumeetmest, mille rakendamise otsustasid alliansi liikmed septembris Walesis aset leidnud tippkohtumisel.