Palav heinakuu pani taimed ja loomad proovile

Lämmijärve ääres Mehikoorma sadamas oli esmaspäeval mürkrohelist sinivetikat jalaga segada. Foto: Külli Kangur

Päikeseline juuli oli hämmastav: kaua kestnud kuumus võttis lehmadelt piima, suretas kalu ja vajutas oma pitseri ka taimedele, aga muru kasvas ikka hoogsalt.

Tartu Ülikooli botaanikaaias läks juulis vett nagu kerisele,  kuid kõigil taimedel polnud  kastmisest abi.

«Priimulad ei taha sellist kuiva ja kuuma, muudkui kolletuvad,» rääkis Tartu Ülikooli botaanikaaia alpinaariumi perenaine Katrin Mäeots. «Ja kui on väga kuum ning kuiv, siis mõni taim ei jõuagi õitsemiseni või õitseb väga kiiresti ära.»

Üks selline on inkaliilia. Muidu lopsaka kasvuga kena lille kasv on kuumaga täitsa kängu jäänud, õisi pole kuskilt tulemas. Aga pole halba heata: kaktused naudivad kuumust ja õitsevad üksteise võidu.

Troopiline ilm
Pole ka ime. «Juuli oli lausa troopiline,» ütles klimatoloog Ain Kallis. «Päeval oli tihti üle kolmekümne kraadi ja öösel ei kukkunud temperatuur alla kahekümne kraadi.»

Erakordseks teeb lõppenud kuu see, et kuuma ilma jätkus kogu juuliks: 26 päeval kerkis termomeetri näit Tõraveres asuvas EMHI Tartu meteoroloogiajaamas üle 25 kraadi ja 12 päeval üle 30 kraadi. Tartu 144-aastase ilmavaatluste ajaloo vältel pole siin nii kuuma juulit olnud. 

«Kuumus pole kõige hullem asi, kui taimele on vett anda,» märkis Tartu Ülikooli botaanikaaia direktor Heiki Tamm. Vett botaanikaaia tiigis jätkub, kuid vana kastmisvõrk jätab soovida. «Pumbad töötavad, aga survet pole, vett tuleb nii, nagu poisike pissiks,» ütles Heiki Tamm. Kastmisvõrgu uuendamiseks pole botaanikaaed raha leidnud.

Tavalisest rohkem vett läks läinud kuul ka Tähtvere vallas suurt piimakarja pidaval firmal Tartu Agro. «Kuumus võttis lehmadel piima ja söögiisu,» rääkis Tartu Agro loomakasvatusspetsialist Maie Mölder.

Piima äravõtmine tähendab, et lehm annab tavalisest vähem piima. Näiteks Tartu Agro lehmad lüpsid talvel päevas 20 tonni piima, juulis oli see kogus 2-3 tonni väiksem.
«Loom talub külma paremini kui kuuma,» ütles Maie Mölder. «Kuumaga ajavad lehmad keele suust välja nagu koerad. Mõned ronivad jootjasse, et end jahutada.»

Juulis küttis päike kuumaks ka veekogud. Peipsis, Lämmijärves ja Võrtsjärves hakkasid hapnikupuuduse tõttu surema kalad ja vohama sinivetikas.
Esmaspäeval Lämmijärvel veeproove võtnud Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteaduri Külli Kanguri sõnul oli tuul kõige rohkem sinivetikaid ajanud Laaksaare ja Mehikoorma piirkonda. «Vesi oli seal nagu hernesupp,» kirjeldas ta nähtut.

Kala on loid
Erinevalt Peipsist ja Võrtsjärvest ei jäänud Lämmijärvel talle palju surnud kalu silma. «Lämmijärvel ei ole kalade suremine probleem, siin on läbivoolav vesi,» selgitas kutseline kalur, OÜ Latikas juhatuse esimees Margus Narusing.

Saagist rääkides ütles ta, et midagi tilgub kogu aeg, aga kuumus on kala loiuks teinud. Võrtsjärves on kalad eriti loiuks muutunud. «Kala ei tule üldse, saagi võime kilekotiga liinibussi peale panna ja kokkuostjale saata,» ütles Võrtsjärve kalur Marko Vaher.