Puurmanis käivitus uus katlamaja

Tuli on all, näitab Puurmani Soojuse OÜ juht Rannar Raantse. Sellest sügisest saab hulk Puurmani elanikke oma toasooja hakkpuidu põletamisest. Foto: Kristjan Teedema

Kütteperiood algas paljudele Puurmani kortermajade elanikele teisiti, sest suve jooksul on aleviku servas korda saanud räämas katlamaja ning toasoe peaks pisut odavnema, sest katlas põleb kütteõli asemel hakkpuit.

Kütteliigi vahetus peaks kahandama soojusenergia megavatt-tunni hinda tarbijatele 85 eurolt 72 eurole koos käibemaksuga ehk ligikaudu viiendiku, rääkis Puurmani Soojuse OÜ juhatuse liige Rannar Raantse.

Konkurentsiameti veebilehel avaldatud tabelist nähtub, et uus hind on võrreldes hindadega teistes maa-alevikes isegi veidi odavam.

Võimsust varuks

Paika pandud katla võimsus on 0,5 MW, millest piisab praegu kaugküttevõrgus oleva nelja kortermaja ja umbes 60 korteri kütmiseks täielikult. Katlal on ressurssi tegelikult rohkemakski ning vajaduse korral suudaks ettevõte ära kütta veel kolm kortermaja.

Mitmed neist eelistavad praegu aga oma katlaid, mis asuvad keldris ja mida köetakse õuel suurtes puuriitades seisvate halgudega. Kas need majad ühinevad tulevikus kaugküttevõrguga ning kuidas elu Jõgevamaa ja Tartumaa piirile jäävas alevikus üldse edasi läheb, näitab aeg. «Võtsime vastu otsuse, et alevik jääb ellu,» rääkis Raantse kõhklustest, mis valdasid teda investeeringut tehes.

Hoone ümberehitus koos  katla ja hakkpuidu etteandmise süsteemi ning torustikuga läks maksma 234 000 eurot. Summast peaaegu poole ehk 48,5 protsenti eraldas keskkonnainvesteeringute keskus. Ülejäänud raha ja käibemaksu osa tuli endal välja käia, tarvis läks ka pangalaenu.

Korda sai katlamaja ümbrus, parasjagu valmib aed ning uus juurdepääsutee viib Pedja jõe äärde, kuhu on püsti pandud tuletõrjehüdrant.

Et investeering end pika peale tasa teeniks, kuluks veel mõni tarbija siiski marjaks ära. Näiteks tahab vald lähiajal täielikult remontida samal jõekaldal asuva kultuurimaja, mille kütmisest on Puurmani Soojus huvitatud.

Kuidas aga maja kütma hakatakse, pole veel otsustatud, ütles alles mõni päev ametis olnud Puurmani uus vallavanem Margus Möldri. «Valime selle, mis on võimalikult odav, aga eks tulevik näitab,» lisas ta.

Möldri sõnul on vallas võetud suund pelletiküttele. Möödunud aastal läks puidugraanulitega kütmisele üle lasteaed, tänavu veel mõned objektid Sadukülas.

Nutikad süsteemid

Veidi harjumatu on mõelda, et ka krõbedaima pakasega saab uuenenud katlamaja omal käel hakkama ja inimese abi ei vaja. Kogu kütmine käib automaatselt ning on juhitav ka interneti teel.

Süsteem mõõdab välisõhu temperatuuri ja hoiab silma peal katlamajja tagasi jõudval veel ning doseerib vastavalt sellele hakkpuitu juurde või krutib kütet ette kandvat tigu madalamatele pööretele. Kui kusagil peaks tekkima mõni rike, saadab süsteem GSM-võrgu kaudu kohe töötajate mobiiltelefonidele sõnumi.

Ka katlast väljuvat kuuma suitsu ei lasta niisama korstnasse, vaid ökonomaiser kütab heitgaaside abil omakorda vett kuumaks. Tuhagi tassib õues asuvasse prügikasti automaatika, ning kui hoones peaks tekkima tuleohtlik olukord, käivitab arvuti kustutussüsteemi.