Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Lodjaselts äratab Vanemuise ellu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lodjaseltsi juht Priit Jagomägi nimetab Ropka sadamas seisvat laeva lihvimata teemandiks. «Paar päeva liivapritsiga ja see näeb hoopis ilusam välja,» sõnas ta.
Lodjaseltsi juht Priit Jagomägi nimetab Ropka sadamas seisvat laeva lihvimata teemandiks. «Paar päeva liivapritsiga ja see näeb hoopis ilusam välja,» sõnas ta. Foto: Margus Ansu

Tartu lodjaselts plaanib aastaid Ropka sadamas roostetanud vana reisilaeva Vanemuine korda teha ning kujundada sellest Emajõel seilava ujuva õppeklassi.

Lodjaseltsi eestvedaja Priit Ja­go­mäe sõnul ostsid nad laeva majandusraskustesse sattunud ärimehe Rein Kilgi firmalt tänavu suvel. «Oli reaalne oht, et see laev läheb vanarauaks. Siis mõtlesimegi, et kuna sellist laeva uuesti sisevetele saada on väga kallis, tuleks ta ära päästa,» rääkis Jagomägi.

Seltsi esialgne idee on teha Vanemuisest ujuv õppeklass. «Värvime seest ja väljast üle ning paneme klaasid ette. Siis saab seda kasutada ujuva õppeklassina ning vajaduse korral ühest kohast teise liigutada. Saaks teha koolitusi või näiteks ööbimisega mitmepäevaseid üritusi,» selgitas Jagomägi oma plaane.

Pikemas perspektiivis võiks tema sõnul laevale ka uue mootori peale saada ning muuta see isesõitvaks. «Eks me peame selleks tegema rahataotlusi ja sponsoreid juurde otsima,» lausus Jagomägi. Esimese sammuna plaanitakse Vanemuise taastamise projekt panna toetuse kogumiseks ühisrahastus­plat­vormi Hooandja.

Tõmmatakse kaldale

Praegu seisab Vanemuine Ropka sadama kai ääres vees, kuid juba järgmisel nädalal tahaks lodjaselts laeva lodjakoja juurde pukseerida ning kaldale tõmmata. «Ilmselt lodja sabas sikutame. Kui vaikselt minna ja suurt kiirust mitte arendada, peaks ta jõudma küll,» arvas Jagomägi.

Kui aga pukseerimine peaks siiski osutuma väiksele lodjale üle jõu käivaks, on olemas varuplaan. «Veeteede ameti vana laev EVA-300 anti üle küll Pärnu priitahtlikele päästjatele, kuid see on veel Tartus ja sellega saaks ka tõmmata,» sõnas Jagomägi. Veeteede ameti vana poilaev anti valitsuse otsusega tasuta üle Pärnu lahe merepääste seltsile augusti lõpus.

Veel suvel lootis lodjaselts Vanemuise Ropka sadamas veest välja tõsta kraanaga, kuid kahjuks plaan luhtus. «Kraanaga väljatõstmine oleks läinud meile liiga kalliks maksma. Kui Tallinnast kaks kraanat tellida, maksaks üks tõste kaheksa tuhat eurot,» selgitas Jagomägi ning andis mõista, et selline summa käib seltsile üle jõu.

Praeguseks on lodjakoja juures juba valmistatud ette kaldtee ning spetsiaalne koht, kuhu saaks laeva täispuhutavatel kummirullidel välja sikutada. Jagomäe sõnul piisab tõmbamiseks päästeameti vintsiautost, mis on igal sügisel ka Jõmmut kaldale vedanud.

«Ehk õnnestub uuel nädalal välja tõmmata, aga selleks peaks vesi Emajões natukene tõusma. Praegu on vesi nii madal, et isegi lodja tüür käib Kivisilla varemete juures mööda kive. Aga Vanemuise süvis on suurem. Ka Võidu silla all on veel tellingud ees,» rääkis ta.

Heas seisukorras

Laeva kordategemiseks on lodjaselts soetanud endale juba liiva- ja värvipritsi. Samuti on laeva ülevõõpamiseks saadud Jagomäe tuttavalt taanlaselt annetusena värvi. Jagomäe sõnul lasid nad enne ostu laeva kere paksuse ära mõõta ning see on väga heas seisus.

ASi Tartu Sadam juhatuse liige Peeter Kukk ütles, et 2000. aastal tõsteti laev korra kaldale ja selle veealune osa rekonstrueeriti. Laeva ülemine pool on aga alumiiniumist ning sellega pole Jagomäe sõnul muud muret, kui läikima lüüa.

Jagomäe sõnul korraldatakse novembris jõekohvikus ehk, nagu ta ise ütleb, sisevete saatkonnas Vanemuise remondiraha kogumiseks toetuskontsertide sari, kuhu on lubanud tulla mitmed tuntud muusikud.
----------------------------------------------------

Vanemuine sõitis Pihkva liinil

Jõe- ja järvelaev Vanemuine ehitati 1963. aastal Moskvas ning alustas aasta hiljem sõite Tartus Emajõel ja Peipsil.

Laev on ligikaudu 30 meetrit pikk ja viis meetrit lai, tema süvis on umbes 1,3 meet­rit. Laeva tagumine tekk on kinnine. Alusele suudeti ära mahutada 33 magamiskohta. Algul kurseeris laev Pihkva liinil, kuid hiljem viis ta inimesi ka Emajõe Suursoosse jõhvikale. 1990. aastate alguses jäi alus seisma.

Tartu sadama juhatuse liikme Peeter Kuke sõnul pole laev pärast Eesti taasiseseisvumist regulaarreise teinud. Rein Kilk erastas tollase Tartu sadama alad ja vara 1997. aastal.

«Vahepeal seisis Vanemuine pikka aega Aardlapalu karjääris, kuna Ropka sadamas polnud piisavalt ruumi. Eks temaga oli igasuguseid mõtteid. Näiteks taheti laeva pikemaks ehitada ja üritati selleks ka raha hankida, aga ei õnnestunud,» rääkis Kukk.

Viimase paari aasta jooksul käis Kuke sõnul laeva vaatamas igasugu lennukate ideedega inimesi. «Aga sinna see ka jäi, sest kui nad hakkasid spetsialistide käest uurima, kui palju taastamine maksma läheb, leiti, et see pole jõukohane,» lausus ta. (TPM)

Aastal 1982 valminud lühifilmis «Peipsi viisid» oli Vanemuise laeval täita kandev roll. Filmi saab vaadata siit.

Tagasi üles