Tartu Tähtvere dendroparki ja selle lähikruntidele plaanitakse golfiväljakut. Spordialad, mida on seni dendropargis harrastatud, tuleks aga golfiradade kõrvale mahutada või mujale kolida.
Dendropark jääb tulevikus sportlastele kitsaks
Golfiväljaku idee ja eskiis jõudsid Tartu Tähtvere puhkepargi juhataja Marti Viilu lauale möödunud nädalal. Seda täiendas kiri, milles Eesti golfiliit loodab Tartu linna heale koostööle seoses uue, rajatava üheksarajalise golfiväljaku ning sinna juurde kuuluva harjutusalaga.
Viilu märkis, et kavandi järgi asub golfiväljak mitmel krundil, suurem osa dendropargi alal. Praegu haldab dendroparki linnamajanduse osakond, puhkepark hooldab sealseid suusaradasid. Viilu loodab, et tulevast aastast on dendropark kolmeks aastaks puhkepargi hallatavate alade nimekirjas.
Golfiväljaku idee ühe eestvedaja Sven Neideri sõnul on siiani loodud vaid väljakujoonis, midagi kindlat ei saa aga veel öelda. «Püüame leida kõikidele huvirühmadele õiglase väljundi, et keegi ei peaks kuskil kannatama,» rääkis ta.
Neider lisas, et plaanidest räägiks ta heal meelel siis, kui asjalood on selgemad ja kindlamad. Praegu ta teema kohta rohkem kommentaare ei jaga.
Viilu tunnistas, et plaan on huvitav. Teisalt loodab ta siiski, et jooksjad ja teised rahvasportlased mahuvad golfimängijate kõrvale ära. «Praeguse plaani järgi on see väga keeruline, sest golfiraja ümbruses peaks minu teada olema ohutsoon, kuhu ei tohi vabalt jooksma minna, võib palliga pihta saada,» selgitas ta.
Lahendused
Idee algatajad on ühe võimalusena pakkunud välja selle, et soovijad saavad ümber krundi trenni teha.
Viilu tahab aga dendropargi huvirühmadega kokku saada ja nendega rääkida, et kuulda, mida nad ideest arvavad. «Suusatajatega vaatame, kas on üldse võimalik suusaradu integreerida siia radade kõrvale, et nad saaksid üheskoos eksisteerida,» rääkis Viilu.
Suusatamine ei hakkaks otseselt golfi segama, kuna nendega tegeldakse erinevatel hooaegadel. Küll aga ei tohi talvisel ajal suusaradu üle golfiväljaku risti vedada, sest see rikub muru ära. «Kevadel on praegugi näha, kus meil on suusarada olnud, seal on muru saanud mingil määral kahjustada,» ütles Viilu.
Klubi Tartu Maraton juhatajat Indrek Kelku golfiväljaku plaan ei rõõmusta. «See ei tähenda, et Tartu maraton ära jääks, kuid see uudis on löök allapoole vööd kõikidele suusasõpradele, kes on neil radadel aastakümneid suusatamas käinud,» rääkis ta. Ta ei näe, et suusatamine dendropargi golfiradade vahele ära mahuks.
Kelgu sõnul võiks Tartul kas lähiümbruses või linna sees kindlasti golfiväljakud olla, kuid talle jääb mõistetamatuks, miks valisid idee algatajad just dendropargi, kus praegu juba on palju tegevust.
Ta tunnistas, et võibolla süüdistab ta ideealgatajaid asjatult, ehk pole nad oma tegevust veel korralikult läbi mõelnud. «Kui keegi küsiks minu käest, kuidas erinevad spordialad võiksid siin koos toimida, siis mina ei näe sellise joonise põhjal üldse seda võimalust,» lisas ta.
Praegused suusarajad kulgevad täpselt risti üle plaanil joonistatud golfiradade ning on välja mõeldud nii, et tee oleks nõudlik ja paneks suusataja proovile. Krundi ümbruse suusarada oleks aga põhimõtteliselt sile tee, millel oleks üks tõus ja mis sobiks ennekõike algajale harrastajale. «See oleks meeletu tagasiminek, kui see dendropargi rada ära kaoks,» lisas ta.
Kitsas park
Tartu linnavalitsuse sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp ütles, et on golfiväljaku plaanist kuulnud vaid jutte. Konkreetseid jooniseid või ettepanekuid ta näinud ega neist kuulnud pole.
Tema sõnul kannab dendropark praegu endas ennekõike rahvaspordi ja vaba aja veetmise võimalust. «Dendropark on õrn koht ja teema, sest linnarahvas on selle hästi vastu võtnud. Kui sinna muud ehitada, võib see tõstatada väga palju arutelusid,» ütles ta. Lamp arvab, et enne, kui golfiväljaku idee paberilt kaugemale jõuab, läheb palju aega.
Praegusele plaanile otsa vaadates tunnistas Marti Viilu, et need spordialad, mida dendropargis harrastatakse, hakkaksid kannatama kitsikust. «Selle plaani järgi peaks discgolf siit ära kolima, kuna sellele ei jagu ruumi, suusatajatele ka eriti mitte,» nentis ta.
Viilu näeb ohtu veel ka selles, kui pargis läheb väga kitsaks, ei tule inimesed sinna enam nii meelsasti. Seetõttu tulebki huvirühmadega väga palju suhelda ja neile plaani tutvustada.
Viilu enda arvamus on, et suures plaanis muudaks golfiväljak Tähtvere piirkonna turistidele atraktiivsemaks. Kui golfiväljakut ei tule, siis plaanib ta ise arendustegevusega alustada ja loodab luua rahvaspordikeskuse.
Tõenäosus, et plaan läheb läbi, on Viilu sõnul pooleks – see võib kalduda nii ühele kui ka teisele poole. «See on linnaisade otsustada, kas golfiväljakut on siia vaja. Kui nad arvavad, et ta võiks siin olla, siis mis saab mul selle vastu olla,» rääkis ta. Ent tema sõnul ei kao kuhugi kartus, et nõnda jääks dendropargis sportijaid kõvasti vähemaks.