Rahvas suunas raha kõnniteedesse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kõnnitee.

FOTO: Margus Ansu

Pühapäeval lõppenud Tartu kaasava eelarve hääletusel said kõige rohkem hääli ristmikel kõnniteede äärekivide allalaskmise ning Emajõe kaldapiirde korrastamise ideed.

Esimene neist kogus 422 häält, teine 360. Terve nädala toimunud kaasava eelarve hääletamisel osales tänavu 1938 inimest, kes andsid kokku 4029 häält.

Võiduidee esitaja Mihkel Lember ütles Tartu Postimehele, et lähtus ettepaneku esitamisel suuresti oma isiklikest tähelepanekutest ning vajadustest. «Kuna see teema kõnetab ja mõjutab tegelikult tuhandeid, siis tundus olevat õige asi, mille eest võidelda,» lausus ta.

Tema ettepanek on korrastada Tartu kõnniteede ristumised sõiduteedega nii, et sealt on mugav liikumisvahenditega, näiteks rattad, lapsevankrid, ratastoolid, üle minna. Sisuliselt tähendab see ristmikel kõnniteede äärekivide madalamale laskmist.

«Kas ta nüüd linna suurim probleem on, aga see mõjutab paljusid,» lausus iga päev projekteerimisega tegelev Lember. «Linnal on endal ka selline projekt käsil, aga selle maht pole sugugi piisav ning seetõttu on kohane seda rauda taguda veel tükk aega.»

Lember oli veendunud, et idee jõuab hääletusel esimeste hulka, kuid võitu siiski ei uskunud. «Arvasin, et tuleb teisi projekte, mille eest inimesed rohkem võitlevad, aga see oli tore üllatus,» sõnas ta. Täpselt samasuguse ettepaneku tegi ta ka möödunud aastal ning siis jäi idee hääletusel neljandaks.

Hääletusel teiseks jäänud idee pakkus välja Margus Holst. Tema ettepaneku järgi vajavad Emajõe kaldapiirded Kaarsilla ja Võidu silla vahel hädasti uuendamist. Uue piirde kujundamiseks tuleks teha konkurss, et saada praktiline, kuid samas meeldiva väljanägemisega rajatis, mis tõstaks Emajõe kallaste atraktiivsust.

Praktiline vajadus

Tartu abilinnapea Kajar Lember ütles kaasava eelarve hääletustulemusi kommenteerides, et võitsid ideed, mis on praktilised ja puudutavad paljusid inimesi.

«Eks need on reaalsed probleemid, millega tuleb midagi ette võtta. Rahvas andis sellega väga selge signaali. Kõnniteede ettepanek näitas linlaste väga selget praktilist meelt. Tegelikult on neid ületuskohti ju linnas sadu, mis tahaks remonti,» lausus ta tõdedes, et ka kaldapiirete uuendamise järele on reaalne vajadus.

Kuigi kaasavat eelarvet kasutati Tartus juba teist aastat ning linn üritas kevadel inimesi ka rohkem teavitada ja protsessi kaasata, oli hääletajate hulk tänavu hoopis väiksem kui möödunud aastal.

Kajar Lemberi sõnul on inimeste passiivsust ja hääletajate hulga vähenemist keeruline põhjendada, kuid mingisugune mõju võis olla sellel, et hääletusele läks tänavu kolm korda vähem ideid.

«Sel aastal polnud ka ühe konkreetse idee kampaaniat. Eelmisel aastal tehti seda nii sotsiaalmeedias kui linnapildis. Aga tänavu ei teinud seda keegi ja see tõmbas ilmselt ka hääletajate arvu alla,» sõnas Lember, viidates mullusele võidu-ideele, mille järgi said Tartu Uus Teater ja Genklubi omale uue valgus- ja helitehnika.

Võistlusmoment kadus

Linna avalike suhete osakonna teabeteenistuse juhataja ja kaasava eelarve projektijuht Lilian Lukka lisas, et kuigi hääletajaid oli vähem, on tänavune tulemus kvaliteetne.

«See tulemus räägib täpselt sellest, mida linnaelanikud tahavad. Eelmisel aastal läks väga palju hasardi ja võistlusmomendi peale. Tulemused olid jooksvalt näha. Paljud inimesed ütlesid, et me ei hakkagi oma lemmikidee poolt hääletama, kuna see nagunii enam ei võida. Aga seekord ei teadnud keegi ja kõik hääletasid oma südametunnistuse järgi,» rääkis Lukka.

Erinevalt eelmisest korrast ei saanud sel aastal hääletada enam paberil. Küll aga sai lisaks internetile oma hääle anda elektrooniliselt linna infopunktis. Mainitud võimalust kasutas 142 inimest. Samuti oli tänavu igal hääletajal kolm häält, kuid Lukka sõnul ei kasutanud paljud seda ära.

Kaasava eelarve kogusumma on 140 000 eurot, mis on umbes üks protsent Tartu linna investeeringute eelarvest. Ühe idee maksumuse ülempiir on 70 000 eurot. Kevadel alanud kaasava eelarve protsessi esitati 92 ideed, millest arutelule jõudis 51 ja hääletusele 25 ideed. Mõlemad võiduideed viiakse ellu järgmisel aastal.

Kaasava eelarve ideede pingerida

  1. Kõnniteed ristmikel mugavaks (422 häält)

  2. Emajõe kaldapiirde uuendus (360 häält)

  3. Sportimisvõimaluste parandamine dendropargis (332 häält)

  4. Tähtvere spordipargi kunstlumesüsteemi kaasajastamine (266 häält)

  5. Annelinna elavate majade galerii (256 häält)

  6. Koerte jalutusväljakute rajamine (253 häält)

  7. Anne kanali korrastamine (209 häält)

  8. Marja tänava trepile kaldtee (194 häält)

  9. Linnaparkidesse piknikulauad ja -toolid (185 häält)

10. Tähtvere skate-pargi ümberehitus betoonist skate-pargiks: esimene etapp (152 häält)

11. Turvakaamerad bussijaama, raudteejaama ja Kaarsilla juurde (150 häält)

12. Kunstiplats ehk linnaline väljak Võru ja Kastani tänava ristmikule (133 häält)

13. Igamehe palliplats Emajõe kaldapealsele (131 häält)

14. Vabaajaväljak Aianduse tänavale (130 häält)

15. Annelinna koolide tiigi ümbruse korrastamine (126 häält)

16. Jaamamõisa mänguala ehk uus kohtub vanaga (117 häält)

17. I Euroopa tudengikorporatsioonide ja -seltside vokaalansamblite festival «Gaudeamus igitur» (üritus) (88 häält)

18. Säästva renoveerimise infokeskuse hoone renoveerimine (86 häält)

19. «Tänav elab 2015» (üritus) (85 häält)

20. Vanemuise tn 42 mahajäetud purskkaevu ümberkujundamine rulatatavaks arhitektuuriobjektiks (83 häält)

21. Vabadussõjas võidelnute mälestusmärgi ja haudade korrastamine Pauluse kalmistul (76 häält)

22. Tartu jalgpallinädal: Eesti koondise maavõistlus ja noortejalgpalli festival (üritus) (67 häält)

23. Treenimisvõimaluste loomine väljaspool haiglaid – välijõusaal Tamme staadionile (63 häält)

24. Näitusekoht Jaani kiriku juurde (44 häält)

25. Kvissentali paadislipi renoveerimine (21 häält)

Tagasi üles