Tartu abilinnapea: sõimesaba sai otsa

Sel sügisel avas Tartu linn Ülikooli tänavas Midrimaa lastehoiu. Foto: Kristjan Teedema

Veel septembri hakul oli Tartus sõimejärjekorras üle 600 lapse, ent kui linn hakkas neile kohti pakkuma, selgus, et hoiukohata on tegelikult vaid 200 last. Linna- ja erahoidudesse lisandub uueks aastaks aga 400 uut hoiukohta.

«Võime öelda, et oleme järjekorra likvideerinud. Case closed!» ütles Tartu abilinnapea Tiia Teppan üleeile. Tema sõnul sillutas sellele teed linna- ja eralasteasutustes kohatasude ühtlustamine ning linnalastehoidude loomine, millest mõni on juba avatud ja mida lisandub lähikuudel veel.  

«Arvan, et peame haridusosakonnaga välja panema suure kuulutuse, et pakume lastehoiukohti,» ütles Teppan.

Juba mõnda aega on lasteaiaealistele olnud kohti võrdlemisi vabalt, nüüd hakkab Teppani sõnul üle jääma ka sõimeealistele mõeldud kohti.

Olukord on nüansirikkam

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave nentis, et põhimõtteliselt saab Teppaniga nõus olla, kuid olukord on nüansirikkam.

Kui homme koliks Tartusse kahe sõimeealise lapsega pere, siis ülehomme neile sõimekohta pakkuda ei oleks. Täiesti võimalik, et jaanuari alguses küll.

«Kuu aja pärast on asi päris selge,» sõnas Raave.

Ta selgitas, et ametlikus avalduste registris jäi sügisel rahuldamata üle 600 taotluse. Nüüd on linn teinud 334 taotlejale pakkumuse ja ootab vastuseid selleks reedeks. Pakkumusi on tehtud nii kirjalikult kui telefonitsi ja üksnes 45 taotlejat on soovi kinnitanud.

«Väga vähe,» tõdes haridusosakonna registrite peaspetsialist Riina Voore ning lisas, et tavatult palju on olnud loobujaid. Arvudele otsa vaadates nentis ta, et tegelikult on sõimekohata vaid 200 last ja paljudele neist vanemad sel aastal veel kohta ei soovigi. Umbes 300 last käib juba erahoius ja sadakond eralasteaias.

Samal ajal loob linn aga oma lastehoide, millega lisandub Tartusse 308 hoiukohta. Lisaks on teada, et jaanuariks peaks erahoidudesse tulema umbes sada kohta juurde.

Olukord on aga tõesti nüansirikkam. Näiteks ei ole selge, kas kohti jagub kõigile ka siis, kui algab tulevaks sügiseks rühmade komplekteerimine. Nimekirjas on 1200 taotlust.

Ka on abiks võetud lastehoiud. Raave sõnul üritab linn neis pakkuda lasteaedadega samal tasemel teenust, sealhulgas arendavaid tegevusi sõimeealistele. Ent lapsevanemail on voli hoiukoha asemel nõuda kohta lastesõimes või -aias.

Kuigi nüüd võib tekkida ka küsimus, kas ja kui palju peaks linn üldse uusi lasteaedu juurde ehitama – sellise küsimuse sõnastas abilinnapea Jarno Laur –, ei ole tegelikkus siiski nii ilus, kui võib näida.

Arenguruumi veel on

Tartu alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe juhtis tähelepanu, et rühmad on enamasti komplekteeritud seadusega lubatud maksimummahus, linn kasutab lausaliselt ära võimaluse erandkorras rühmi suurendada, kui tervisekaitsenormid seda võimaldavad ja hoolekogu on nõus.

Seadus annab normiks aiarühmas 20, liitrühmas 18 ja sõimerühmas 14 last, erandkorras võib rühma suurendada sõltuvalt rühma liigist kuni nelja lapse võrra.

«Kui kõik Tartu lasteaiad viia normikohaseks, väheneks kohtade arv enam kui 600 võrra,» märkis Riho Raave.

Kui aga rühmades puhvrit ei ole, siis ongi raske paigutada õdesid-vendi samasse lasteasutusse või pakkuda linna kolijaile kiiresti kohta sobivas lasteaias. «Kui täna tahaks õde-vend samasse lasteaeda, siis oleme probleemi ees,» ütles Raave.

Uus olukord on tegemas korrektiive lasteaedade ehitamise plaanidesse. Näiteks on kahtluse all Rukkilille laiendamine.

Ent  rühmade suurust saab hakata vähendama siis, kui on valminud uued lasteaiad, seda alles paari aasta pärast. Pepleri tänavale Maarja kiriku kõrvale peaks lasteaed valmima 2017. aastal.

Raave arvutuste kohaselt on Tartus siiski puudu veel umbes 320 lasteaiakohta ja linn ei saa jääda käed rüpes istuma. «Ametnikena peame poliitikutele tõestama, et need arvutused peavad vett ja Tartul on ikkagi ka uusi lasteaedasid juurde vaja,» sõnas ta.

«Kui meil kandideerib kesklinna piirkonnas ühele kohale kolm last, siis peaks kesklinna kindlasti lasteaedu juurde tulema,» lisas Voore.

Raave ütles, et tema meelest praegu veel on natuke ruumi uutele erategijatele, aga sellist investeeringut tuleks tõsiselt kaaluda. «Ega ma ei välista, et mõned erategijad panevadki uksed kinni,» lisas ta.

Nii on eralastehoidude pidajatel praegu ärev aeg: nad ei oska aimata, mida tähendab nendele linnalastehoidude avamine. Kullakalli lastehoiu juhataja Kairit Austa tõdes, et ehkki nende hoius on kõik 12 kohta täidetud, ei tea ta, mis saab tuleva aasta alguses, kui linn avab 300 hoiukohta. «Ebakindlust on palju. Ei teagi, kuidas edasi läheb, kas lapsed lähevad ära või ei,» rääkis ta.

Tekib ka küsimus, kuivõrd õigustatud on  toetuse maksmine eralasteasutustele, kui linna lasteasutused jäävad osaliselt tühjaks. «Siin on moraali küsimus, kuivõrd on meil õigust olla erategijate suhtes ebastabiilne. Need otsused tuleb teha igal juhul pikka aega ette, et kõigil oleks võimalik reageerida. Aga praegu tuleb juba arvestada, et turg hakkab küllastuma,» rääkis Raave.

Ta tõdes, et lasteaiatasude ühtlustamine ja eraettevõtete suurem toetus on õigustatud, ehkki õiguskantsler Indrek Teder on öelnud, et eralasteaia toetust ei ole otstarbekas maksta lapsevanematele, kes on vabatahtlikult valinud oma lapsele eralasteaia. «Vahet ei ole, kes on omanik, tähtis on teenus ja igaüks peab saama valida,» põhjendas Raave.

Linn avab lastehoide

• Karoliine (Tähe 4)  120 kohta

• Meelespea (Ilmatsalu 3a)     45

• Rukkilill (Vasara 50)         110

• Lotte (Jaama 123)     18

• Midrimaa (Ülikooli 1a)     15

Allikas: Tartu linnavalitsus