Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Luuletaja ilmutab end Raadi mõisas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lavastaja Andres Keili käe all loovad näitlejad Jim Ashi­­levi ja Jekaterina Novosjo­­lova rolle Raadi mõisa pargis järve kaldal etenduvas Kristjan Jaak Petersoni loos.
Lavastaja Andres Keili käe all loovad näitlejad Jim Ashi­­levi ja Jekaterina Novosjo­­lova rolle Raadi mõisa pargis järve kaldal etenduvas Kristjan Jaak Petersoni loos. Foto: Margus Ansu

Luulealteid tudengeid ja gümnasiste ükskõik millise riigikorra ajal vaimustanud luuletaja Kristjan Jaak Peterson tuleb vaatajate ette Raadil, kuid mitte oma ajaloolisel ilmel, vaid afroameerikalike näojoontega.


Andres Keili kirjutatud ja lavastatud lugu kannab pealkirja «Kristjan-Jaak laskub maa peale». Sidekriips nimes annab märku, et tegemist ei ole ajaloolise tõe järgimisega. Kas samuti just selle pärast on luulegeeniuse osatäitjaks valitud tavatu välimusega Jim Ashilevi?

«Need inimesed, kes on maa pealt ära läinud ja siia tagasi tulevad, eks nad ongi veidi teistsugused kui need, kes siin oma igapäevaseid radu astuvad,» ütles Keil. «Jim on hästi kihvt tundlik noor näitleja ja ka lavastaja, õpib Viljandi kultuuriakadeemias.»

Buršielu
Tartu ülikoolis vaid kahel aastal (1819–1820) tudeerinud Kristjan Jaak Peterson (1801 Riia – 1822 Riia) elas üsna lõbusat buršielu. Eesti Kultuurkapitalile kirjutatud rahataotluse projektis on lavastuse pealkirjaks märgitud «Burš». Miks on see nüüdseks muutunud?

«Kõik ju muutub ja areneb töö käigus,» ütles Keil. «Kontekst on küll jätkuvalt Tartu ja ülikool, aga see on ikkagi pigem ühe noore hinge otsingute ja maailma paigutumise vormi leidmise lugu.»
Lavastuse vaatajad näevad siiski ka teisi ajaloolisi isikuid, nagu Johann Skytte, Gustav II Adolf, Aleksander I, aga näiteks ka Petersoni luuletuse tegelast Alot.

Lavastuses osaleb Val­­miera Draamateatri näitleja Jaanus Johanson. Kuigi puhastverd eestlane, on ta sündinud Lätis ja lõpetanud sealse teatrikooli, ta on Läti Näitlejate Liidu esimees.
Johansonsi kehastada on lisaks Vene tsaari ja Rootsi kuninga kõrval läti luuletaja Eduards Veidenbaums (1867 Glaznieki – 1892 Klali).

Enamik Veidenbaumsi luuletustest leidis avaldamist – nagu ka Petersonil – pärast tema surma, ja mõlemad surid kopsuhaigusesse. Ja mõlemad mehed käisid jalgsi Tartust Riiga.
Näitleja Johanson ühendab neljapäeval Raadi järve kaldal esietenduvat lavastust «Kristjan-Jaak laskub maa peale» mullu suvel Valmiera teatri vabaõhulavastusega «Lätlaste aeg». Need kaks kuuluvad omakorda kokku kirjarahva mulluse matkaga Riiast Tartu.

Läti-Eesti ühisprojekt
Ühtekokku on need kolm asja Läti-Eesti ühisprojekt «Kristjan-Jaak ja Eduards». Suvel 2008 esitas selle Lätis korraldatud uuslavastuste konkursile – ja pälvis võidu – Eesti Teatri Festivali juht Margus Kasterpalu koostöös Andres Kei­­li, Ivar Põllu ja Kaarel Ojaga.

kas teate

Teatrikoostöö
• Raadi mõisa pargis esietendub 5. augustil kell 21 Eesti Teatri Festivali, Tartu Uue Teatri ja Val­­miera Draamateatri koostööprojekt «Kristjan-Jaak laskub maa peale».
• Tekst ja lavastus: Andres Keil.
• Kunstnik Tõnu Lensment.
• Kaasa teevad Jim Ashi­­levi, Jekaterina Novosjo­­lova, Elina Pähklimägi, Jaanus Johanson, Kristjan Sarv ja The Peeter Volkonski Band.

Tagasi üles