Plink Plonk pani rahva tantsima

Peo alguse nirust ilmast hoolimata tuli lõpuks kohale juba rohkem rahvast. Oli kaks võimalust: kas nautida muusikat istudes või lasta nooditulval ennast tantsuhoosse keerutada. Foto: Margus Ansu

Laululava ümbrus rõkkas laupäeval laulust ja pillimängust. Päeval kell kaks algas kuues sõltumatu muusika festival Plink Plonk, mis kestis hiliste õhtutundideni.

Peo algul tibas hallist taevast vihma ning inimesed pidid varjud-keebid välja otsima. Ent ilmataadil läks ilmselt süda härdaks: juba kolmanda esineja ajal lõi taevas selgeks ja päikeseratas tuli välja.
Äärmiselt hästi korraldatud kava jooksis algusest lõpuni õlitatult.

Ainuke hilineja oli Kapitan Korsakov, kes jõudis lavale ligi 15 minutit plaanitust hiljem. Ent seegi ei löönud ajakava paigast ja viimane bänd Seeland sai alustada kell kümme, nagu kavaski kirjas.

Üks lõpetas, teine alustas
Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb pisut selgitada: tegevus toimus kahel laval, mille nimeks olid Plink ja Plonk. Esimene, suurem lava avanes muruplatsile, teisel, pisemal tehtavat sai jälgida väiksemalt alalt puude vilus.

Pärast seda, kui üks esineja lõpetas, alustas täistunnil ja teisel laval järgmine bänd. Muusikaliste etteastete vahele jäi kuni viisteist minutit. Tundub päris pikk aeg, kuid selle jooksul tuli ühe lava juurest teise juurde liikuda, sõpradega suhelda, joogijärjekorras seista – ja see kõik sulatas vaheaega küllaltki kiiresti.

Veidi ringi kõndides ja festivalikülastajate käest uurides, millist bändi kuulama tuldi, jäid peamiselt kõlama kaks nime: Opium Flirt ja Kapitan Korsakov.

Kella kaheksaks, kui alustas Opium Flirt, oligi suure lava esine muruplats rahvast täis ning inimesi jagus ka otse lava ette. Jalga juba kella kahest keerutanud festivalilised ennast märjale murule istuma sättima ei pidanud, sest hoolitsevad korraldajad olid maha laotanud sõõrikukujulised täispuhutud rõngad, millele sai ennast puhkama visata.

Noortele meeldis
Kava alguses ainsate tantsijatena silma torganud Ann Kaer ja Hanna Linda Korp olid veendunud, et on peol lõpuni. «Plink Plonk on väga lahe üritus ja meeleolu on mõnus,» ütles Kaer. Bändide eelistuste kohta tunnistas ta, et lemmikuteks on Badass Yuki ja Opium Flirt. Kavas teisena esinenud Id Rev oli tema meelest samuti väga hea.

Hanna Linda Korp kiitis, et Plink Plonk üllatab oma kavaga teda alati ning peale selle on kõik peolised ja korraldajad väga sõbralikud.

«Siin on hea, saab paljude toredate ja ägedate inimestega kokku,» oli Korp rõõmus. Bändidest meelitasid teda lava ette Badass Yuki, Id Rev ja Opium Flirt ning mõlemad välismaised esinejad.
Peole oli tulnud ka Luksemburgi Euroopa koolis käiv sakslane Julia König, kes tunnistas, et festivalil tahtis ta näha mängimas oma koolivenda, Badass Yuki kitarristi Paul Silda. Ta oli samuti arvamusel, et muusikat nautima tulnud inimesed on sõbralikud ja lahedad.

«Homme lendan tagasi koju ja ma arvan, et siin olemine on parim viis, kuidas viimast päeva Eestis tähistada,» ütles ta.

Esinejate ootused
Tartu bändi Badass Yuki liikmed Mart Avi, Paul Sild ja Aigar Vals jäid oma esinemisega enam-vähem rahule. Valsi meelest oli üle-eelmise nädala esinemine Von Krahli teatris niivõrd hea, et samasugust tunnetust oli raske jälle saada. «Ja inimesed oleksid võinud rohkem tantsida,» lisas Avi.

Swami Coco and the Maxi­­mum Meetha Orchestra Rootsist torkas silma oma eriskummalise stiiliga, mis oli segu indie’st ja Indiast.

«Meilt küsiti kord, et miks te tantsumuusikat ei tee, võtsime siis kätte ja nüüd teemegi,» ütles Rani Divani, kodanikunimega Moa Danielson, kes mängib bändis India trummi ehk tablat.
«Teeme muusikat vastamisi: meie anname publikule midagi ja nemad meile mitmekordselt tagasi,» rääkis bändi trummar Love Forsberg. «Publik oli väga hea: rahvas tantsis nii lava ees kui ka muruplatsi keskel,» lisas Danielson.

Pidu lõppes klubis Plink Plonk, kus festivalile panid punkti Popidiot, Toe Tag ja Massif Drum-Off.