Tartu puhas vedamine – puhas vesi

Annelinna ja Ihaste piiril asuv ASi Tartu Veevärk Anne veepuhastusjaam läigib puhtusest nagu operatsioonisaal ning müriseb nagu tehas. Alumisel korrusel löövad suured pumbad vajaliku rõhuga joogivett jämedatesse torudesse, mille peale on suurelt kirjutatud «Puhas vesi linna».

ASi Tartu Veevärk puurkaevuosakonna juhataja Sulev Ülper, kes koos kolleegidega tagab tartlastele joogivee tootmise ja sellega varustamise, heitis täisautomaatses veepuhastusjaamas möödaminnes pilgu digitaalsele tabloole. «Inimesed hakkavad koju jõudma, tarbimine suureneb,» ütles ta.

Kuidas puhas vesi siis linna jõuab? Alustada tuleb kaugemalt, täpsemalt sügavamalt ehk tartlastele neljast horisondist põhjavett andvatest puurkaevudest.

 Paarkümmend aastat tagasi oli meil 124 puurkaevu, nüüd on neid arvel 95. Pidevalt on kasutuses 30–35 puurkaevu, millest pumbatakse ööpäevas välja ligi 13 000 kuupmeetrit vett.

Madalaim, vaid 20 meetri sügavune puurkaev on Meltsiveski tiikide juures ja see on tartlasi varustanud 1940. aastast. Kõige sügavam, 436,5-meetrine puurkaev rajati 1969. aastal Sanatooriumi tänavale. Endiselt töötab ka vanim, 1909. aastal Meltsiveskisse rajatud puurkaev.

Keemiat ei kasutata

Lõviosa veest jõuab kraanidesse Meltsiveski, Anne ja Ropka veehaardest, veidi lisa annavad  üksikud puurkaevud. Kõige rohkem pumbatakse vett Meltsiveski veehaardest, kust saavad vee peale Ülejõe ja Kruusamäe kandi ka kesklinn, Supilinn, Karlova, laululava kant Betooni-Ilmatsalu tänavani, Riia tänav Näituse tänavast raudteeviaduktini, Annelinn Sõpruse puiesteeni ja Turu tänav Sõpruse sillani.

«Meltsiveski vesi läheb otse võrku, seda ei puhastata, sest nende puurkaevude vesi vastab normidele,» ütles Sulev Ülper.

Kuid näiteks kesklinnas elavad-töötavad inimesed teavad, et seal tekitab kraanivesi kohvikannule ruttu katlakivi. «Jah, Meltsiveski vesi on üsna kare, kuid vee karedusele pole norme määratud,» tõdes Sulev Ülper.

«Kare vesi on inimesele hea, kuigi kodumasinate kohta sama öelda ei saa,» lisas ASi Tartu Veevärk labori juhataja Jüri Haller.

Ta selgitas, et katlakivi tekitavad kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, kaltsiumkarbonaat ja magneesiumkarbonaat. Pesumasinale on need karbonaadid tõesti halvad, kuid just magneesium on inimesele väga vajalik, sest see aine võtab meie organismis osa ligi kolmesajast biokeemilisest reaktsioonist.

Anne ja Ropka veehaarde vesi on aga Meltsiveski veest rauarikkam ning lisaks on nende veehaarete mõnes puurkaevus mädamunahaisulist väävelvesinikku. Sellepärast käib nende kahe veehaarde toorvesi kõigepealt läbi kas 2000. aastal valminud Sepa või 2004. aastal rajatud Anne veepuhastusjaamast. Tarbimiseks vajalik joogivesi hoitakse neis jaamades mahutites (Annes 6000 m³ ja Sepas 2000 m³).

«Tartu vee puhastamiseks ei kasutata mingisugust keemiat,» kinnitas Sulev Ülper. Kuidas see töö siis käib? Puurkaevude vesi, mida veevärgi töötajad nimetavad toorveeks, pumbatakse kõigepealt joogiveepuhastisse, kus see aereeritakse ehk rikastatakse õhuhapnikuga. Aereerimise käigus muutub põhjavees olev valdavalt kahevalentne raud (vees lahustunud raud) kolmevalentseks (vees mittelahustuvaks) rauaks, mis sadestub filtri liivakihti. Tekkinud sade eemaldatakse filtrist. Puhastamise käigus lenduvad veest välja ka süsihappegaas ja väävelvesinik.

Puhastatud joogivesi kogutakse mahutitesse, millest rõhutõstejaama kaudu juhitaksegi see kodudesse ja töökohtadesse.

Pidev kontroll

Kord aastas teeb Tartu veevärk joogivee süvakontrolli. «Siis analüüsime kõikidest töötavatest puurkaevudest ja ka kraanist tulevat joogivett,» selgitas Jüri Haller. Kuigi kehtestatud normide järgi tuleb joogivees analüüsida 64 näitajat, uuritakse Tartu vett alati rohkem. «Vaatame üle ka need näitajad, millele pole norme kehtestatud,» ütles ta.

Lisaks teeb veevärgi labor iga kuu üle linna 13 kohas tarbijate juurest kraanist võetud vee tavakontrolli. Nii saadakse teavet joogivee üldisest kvaliteedist ja mikrobioloogilisest olukorrast.

«Tartu vesi on väga hea,» kinnitas Jüri Haller. «Oleme õnnelikus seisus: maailmas kannatab kaks miljardit inimest joogiveepuuduses või vee halva kvaliteedi tõttu, aga meil on neli veekihti, kus pole midagi ohtlikku.»

Tartu veevärgil on ligi 10 500 klienti, vesi jõuab nendeni torusid pidi, mille kogupikkus on 328 kilomeetrit.

Eelmisel aastal pumpas veevärk 4 313 067 m³ vett, millest 1 473 745 m³ kasutasid ettevõtted.
-------------------------------------------------

Tartu joogivee näitajad

Mikrobioloogilised näitajad

(Näitaja: ühik; lubatud piirsisaldus; sisaldus Tartu joogivees)

•    Coli-laadsed bakterid: PMÜ/100 ml; 0; 0

•    Escherichia coli: PMÜ/100 ml; 0; 0

•    Enterokokid: PMÜ/100 ml; 0; 0

•    Kolooniate arv (22 °C juures): PMÜ/1 ml; 100; 0–71

Keemilised näitajad

•    Antimon: μg/l; 5; <0,01–0,03

•    Arseen: μg/l; 10; 0,34–1,4

•    Benseen: μg/l; 1; <0,2

•    Benso(a)püreen: μg/l; 0,01; <0,001

•    Boor: mg/l; 1; 0,2–0,51

•    1,2-dikloroetaan: μg/l; 3; <0,2

•    Elvahõbe: μg/l; 1; <0,1

•    Fluoriidid: μg/l; 1,5; 0,2–1,06

•    Kaadmium: μg/l; 5; <0,02–0,05

•    Kroom: μg/l; 50; 0,93–6,4

•    Nikkel: μg/l; 20; <0,2–1

•    Nitraat: mg/l; 50; <0,1–26,1

•    Nitrit: mg/l; 0,5; <0,003

•    Pestitsiidid: μg/l; 0,1; <0,005

•    Pestitsiidide summa: μg/l; 0,5; <0,005

•    Plii: μg/l; 10; 0,04–0,72

•    Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud: μg/l; 0,1; <0,005

•    Seleen: μg/l; 10; <0,7

•    Tetrakloroeteeni ja trikloroeteeni summa: μg/l; 10; <0,3–0,54

•    Trihalometaanide summa: μg/l; 150; <1

•    Tsüaniidid: μg/l; 50; <2

•    Vask: μg/l; 2000; 2,6–8,4

Indikaatorid

• Alumiinium: μg/l; 200; 0,57–2,2

• Ammoonium: mg/l; 0,5; 0,02–0,12

• Elektrijuhtivus (20 °C juures): μS/cm-¹; 2500; 541–919

• Kloriidid: μg/l; 250; 6,7–60,1

• Mangaan: μg/l; 50; 15–45

• Naatrium: mg/l; 200; 28,2–67,7

• Oksüdeeritavus: mg/l; 5; 0,5–0,7

• Orgaaniline süsinik: mg/l; ebatavaliste muutusteta; 0,65–1,1

• Raud: mg/l; 0,2; 0,02–0,08

• Sulfaat: mg/l; 250; 6,2–48,9

• pH: pH ühik; ≥6,5 ja ≤9,5;7,2–8

• Hägusus: NTU; ebatavaliste muutusteta; <0,18–0,33

• Maitse: palli; ebatavaliste muutusteta; 1

• Lõhn: palli; ebatavaliste muutusteta; 1–2

• Värvus: kraadi; ebatavaliste muutusteta; <2

Radioloogilised näitajad

•    Triitium: Bq/l; 100; <5,2

•    Efektiivsusdoos: mSv aastas; 0,1; <0,1

Näitajad, millele pole piirsisaldust kehtestatud

•    Üldkaredus: dH°; 9,3–24,6

•    Kuivjääk: mg/l; 303–581

•    Bromodiklorometaan: μg/l; <0,2

•    Dibromoklorometaan: μg/l; <0,2

•    Kloroform: μg/l; <1

•    Tetrakloroeteen: μg/l; <0,2

•    Trikloroeteen: μg/l; <0,3

•    Baarium: μg/l; 290–610

•    Berüllium: μg/l; <0,01

•    Kaalium: mg/l; 5,9–12,1

•    Kaltsium: mg/l; 47,5–111

•    Magneesium: mg/l; 25–32,8

•    Strontsium: μg/l; 127–825

•    Koobalt: μg/l; <0,02–0,06

•    Molübdeen: μg/l; 0,43–1,8

•    Tallium: μg/l; <0,01

•    Toorium: μg/l; <0,2

•    Tsink: μg/l; l6,9–104

•    Uraan: μg/l; 0,21–6,1

•    Vanaadium: μg/l; 0,03–0,8

Allikas: AS Tartu Veevärk, 2013