Arvamusi «Ooperifantoomist». Atlan Karp

Atlan Karp Foto: Merike Lill

Atlan Karp, vabakutseline laulja:

Mul on Stephenit raske kiita, sest ma tegin temaga tööd alates juunikuust. Me tegime 20 eesti keele tundi. Alguses oli tal palju probleeme, sest skandinaavlaste häälduses on g, b ja d pehmed. Hästi raske oli õ-ga, ometi sai ta selle peaaegu perfektselt selgeks. Palju oli tegemist väldetega.

Stephen on õudselt suure töövõimega, ja – mis võibolla erineb meie inimestest – kui talle öelda midagi, teeb ta väga kiiresti paranduse. Mulle selline professionaalsus meeldib. Näiteks käisin mõni päev tagasi peaproovis, siis tegi ta 30–40 viga kogu etenduse peale, ja järgmisel korral jäi neist alles vaid viis-kuus. Esietendusel tulid mõned siiski närvi pärast tagasi.

Stephen meeldib mulle ka seepärast, et ta on muusikalilaulja, kellel on häält. Ta on võtnud ooperilaulu tunde. Ja kui juhtub näiteks vool ära minema, on teda ikka kuulda. Vokaalsed võimed on tal hästi tugevad.

Viimaste pingutustega proovides oli tal hääl täitsa ära, kuid ta peitis selle esietendusel professionaalselt ära. Eriti aru ei saanud, et tema häälel on midagi viga, aga ta võib põhimõtteliselt viis kuni kümme korda enam pauerit panna. Praegu ta hoidis ennast tagasi.

Ma ei kuulu tüüpilise muusikalipubliku hulka – mõnda Georg Malviuse lavastust olen varem ikka vaadanud –, aga «Ooperifantoom» meeldis mulle küll. Dekoratsioonid on väga kihvtid, kõik toimis. Mulle meeldis hästi see, et Fantoom on fookuses, tavaliselt on Christine´i ja Raouli suhe esiplaanil, mis on aga läila.