Kiiremad mehed-naised kiidavad linnamaratoni huvitavat rada

Tartu 2. Linnamaratoni 42 km start. Foto: Margus Ansu

Laupäeval peetakse 3. Tartu linnamaraton, mille 21 ja 42 kilomeetri jooksu stardinimekirjadesse on kogunenud hulk nimekaid sportlasi. Maratoni favoriit Viljar Vallimäe jääb vigastuse tõttu võistlusest kõrvale.

Poolmaratoni rajale astub augustis Zürichi EM-il maratoni jooksnud Tartu piiga Lily Luik.

«Vorm liigub tõusvas joones, võiks alati parem olla,» ütles ta. Oma hooaega kirjeldas ta sõnaga «rahuldav», ent üks eesmärk sai sellegipoolest õnnestunult täidetud: «Jõudsin Zürichi EM-ile ja jooksin seal ka isikliku rekordi, mis on minu kohta üsna tubli saavutus, kuna kevad ja hooaja algus olid nutused.»

Luik taastus mullusest väsimusmurrust ja tegi oma esimesed tõsisemad treeningud tänavu kevadel. «Olin jooksust eemal peaaegu pool aastat, väljatulek vigastusest oli üpris aeglane.» Tema jooksukontol ilutses mitme kuu vältel läbitud kilomeetrite asemel ümmargune null.

«Ma ei saanud õieti ühtegi jooksusammu teha ja selles suhtes olen rahul, et maratonis tuli isiklik rekord.» Praegu plaanib Luik joosta juba uuel maratonil ning teda teeks õnnelikuks, kui ta suudab senist isiklikku rekordit kärpida.

Kuna äsja augustikuus jäi üks maraton seljataha, siis Tartu linnamaratonil jookseb ta 21 kilomeetrit. «Lähen sinna põhimõtteliselt trenni eesmärgil, isikliku rekordi püüdlust ei ole, kuna see rada on vist küllaltki raske,» sõnas Luik.

Luige eesmärk on poolmaratonil pingutada ja teha üks hea jooks. «Trennis on ikka raske seda tempot hoida, mida tahaks, võistlus on selleks natukene parem koht,» rääkis ta.

Treener Har­ry Lembergiga panid nad paika kilomeetri läbimise keskmise kiiruse ja selle arvestuse järgi peaks Luige poolmaratoni aeg olema tund ja 20 või isegi 19 minutit.

Luik ei mõtle väga, millise koha saab, pigem keskendub sellele, et distants hea tempoga läbi joosta.

«Jooksen esimest korda poolmaratoni siin Tartu võistlusel üldse, ma ei tea seda rada, eks paistab, mis saab,» ütles ta. Mõtted on pigem juba järgmise maratoni juures.

Lily Luigele pakub rajal konkurentsi augustis Ööjooksul poolmaratonis teise koha saavutanud Olga Andrejeva, kelle hooaeg on samuti mööda keerdkäike käinud.

«Olin kevadel haige ja terviseprobleemid ei lasknud ennast sportlikus mõttes realiseerida, vorm tuli alles augustis,» selgitas Andrejeva.

Tema eesmärk on praegu hooajast viimast võtta ja osaleda võimalikult paljudel võistlustel. «Poolmaraton on minu lemmikala, eks näis, kuidas läheb. Tahaksin väga hästi joosta, loodan, et ettevalmistus on heaks jooksuks piisav,» rääkis ta.

Andrejeval puudub kogemus Tartu linnamaratoni rajalt, kuid ta usub, et jookseb poolmaratoni tunni ja 20 minutiga. Tema sõnul sõltub aeg ka ilmast. Kui tuul puhub väga kõvasti ja tingimused ei ole head, siis jookseb esikoha peale.

Kui aga ilm lubab, siis sihib ikka enda parimat.

Meeste poolmaraton

Mullu jooksis Ivar Ivanov Tartu linnamaratonil 42 kilomeetrit ja võitis. Tänavu osaleb ta poolmaratonil, sest mõne nädala tagusest Tallinna võistlusest ei ole ta taastunud nii kiiresti, kui lootis.

«Tegelikult oleks tahtnud ka tänavu tervet Tartu linnamaratoni joosta, möödunud aastal läks väga hästi ja sain head emotsioonid sellelt võistluselt,» ütles ta.

Paraku on talle aga kangete ja valulike jalalihaste tõttu poole lühem maa praegu jõukohasem.  

«Võib öelda, et seni on tegu minu parima hooajaga. Sain Eesti meistrivõistlustelt kaks pronksmedalit ja ühe hõbemedali, olen maratoni ja poolmaratoni isiklikku rekordit parandanud,» rääkis Ivanov.

Ta ei oska oma praegust jooksuvormi hinnata, väga palju oleneb sellest, kui palju Tallinna maraton jalgades tunda annab. «Viimastes trennides ei ole olnud väga värsket tunnet, väsimus on sees, pikk hooaeg on ka seljataga.» Ivanovi sõnul oleks ta selle võistluseta praegu kindlasti väga heas löögihoos.

Oma jooksu aega ei oska ta ennustada, sest rada on tema sõnul üsna raske profiiliga. Ta loodab, et jookseb umbes sama aja, mis oli möödunudaastasel võitjal, niisiis võiks aeg jääda tunni ja 12 minuti lähedusse.

Miks aga pärast Tallinna maratoni ikkagi Tartusse võistlema tulla? «Huvitav rada ja eelmised kaks aastat on mul väga hästi läinud, sellepärast otsustasin, et tulen tänavu ka,» kostis Ivanov.

Raja teeb tema sõnul huvitavaks see, et selle profiil pole ainult tasane ja sirge. Trajektoor on üsna kurviline ja reljeefne, jooksjad läbivad eri linnaosi, Emajõe äärt, parke ja natukene näeb ka vanalinna.

«See kõik kokku, mis jääb jooksurajast paremale ja vasakule, teebki raja huvitavaks, olen käinud võistlustel, kus jooksed lihtsalt pikka igavat asfaltteed,» rääkis ta.

Ivanovi sõnul pole poolmaraton ja maraton niivõrd kiired distantsid, et ei suudaks jälgida, mis ümberringi toimub.

«Olgu, viimastel kilomeetritel läheb raskeks, siis ei pane tähele, aga pool distantsi või kaks kolmandikku saab ümbrust rahulikult nautida,» kirjeldas jooksja.

Sellegipoolest on ka rajal tähelepanuväärset, sest poolmaratoni esikohta on noolima tulnud eelmisel aastal kümne kilomeetri jooksu võitnud Kaur Kivistik. «Tänavu mõtlesingi, et võtan pikemad distantsid ette, ja sellest otsus sündiski, » ütles Ki­vistik.

Teisalt tõi ta välja, et teab, kuivõrd tugev kon­kurents on kümne kilomeetri distantsil: «Ikkagi spordimehe hing, tahan võita, usun, et poolmaratonis on seda lihtsam saavutada.»

Kaur Kivistik ei saa enda sõnul oma vormiga lõpuni rahul olla, sest vigastuse tõttu on ta saanud vaid kuu aega korralikult treenida. «Aga pole ka midagi halba öelda, kõik liigub paremuse poole,» sõnas ta.

Kivistik loodab poolmaratoni läbida kiiremini kui tund ja kümme minutit: «Kui aga aeg läheb üle ja sellega kaasneb võit, siis pole ma pettunud. Kui jooksen aga aeglasemalt ja jään näiteks kolmandaks, siis olen.»

Ultrajooksjad maratonil

Ultratriatleet ja möödunud aastal linnamaratonil kolmanda koha võitnud Rait Ratasepp tunnistas, et laupäevane võistlus on talle treeninguks. «Linnamaratonile lähen olemasoleva vormi pealt ja teen nii hästi, kui suudan. Mulle ei ole oluline võit, vaid pigem enda vormi kontrollimine ja aeg,» rääkis ta. Ratasepp on enda sõnul rahul, kui jookseb kiiremini kui möödunud aastal.

«Sellel võistlusel on mul plaanis joosta kahe tunni ja 40 minuti kanti, minut siia-sinna, aeg sõltub ka ilmast, kuid praegu peaks olema vorm selle aja kandis.» Hooaeg on Ratasepal läinud edukalt, ühelgi võistlusel pole seni tagasilööke olnud.

Ultrajooksja Ratasepp tunnistab, et 42 kilomeetrit jääb talle küll natukene lühikeseks, kuid kuna ta läheb siiski tempokalt jooksma, on see enda proovilepanek. Talle pole probleem maratonidistantsi näiteks trennis joosta, kuid aja tagaajamine muudab distantsi läbimise tunduvalt kurnavamaks.

«Vaieldamatult on linnamaratoni rada minu jaoks üks huvitavamaid, siin võibolla köidab mind hoopis see, et ümbruskond on mulle endale nii tuttav, ma olen siin linnas üles kasvanud,» rääkis ta.

Mullune linnamaratoni võitja, ultrajooksja Mari Boikov  tunnistas, et talle meeldivad väiksemad võistlused. Kui Tallinna üritus on tema jaoks liiga suureks pai­sunud, siis Tartu lin­na­maraton on täpselt õige suurusega.

Boikov läheb jooksma aega umbes kolme tunni sisse, aga ta ei oska veel täpselt öelda, mis vormis ta on. Teda kimbutas suve alguses vigastus ja seetõttu pole ta jõudnud samasse vormi, kui oli möödunud aastal: «Kevadel olin heas vormis, käisin võistlustel ja siis tuligi maikuus kannakõõluse põletik vahele.»

Boikov on Tartu rada jooksnud, kuid profiil pole lõpuni pähe jäänud. «Linnamaraton meeldib just seetõttu, et on üks ring, mitte pole ringiratast või edasi-tagasi jooksmine.»

Tema sõnul võib ka maraton ultrajooksjale, kes on võimeline rohkem kui sada kilomeetrit läbima, pikk tunduda. «Kui lähed 42 kilomeetrit tempokalt jooksma, siis on eriti raske. Pikemat distantsi läbid ikka aeglasema tempoga,» lausus Boikov.