Turgutatud topised ootavad mööblit

TÜ loodusmuuseumi Vanemuise 46 hoone selles saalis seisis, pikutas või istus varem lõviosa zooloogiamuuseumi suurematest topistest. Nüüd on restaureeritud topistest suur hulk seal tagasi ja kui lõpuks õnnestub soetada ka mööbel, leiavad paljude külastajate vanad tuttavad karvased ja sulelised endale klaasi taga uue koha. Foto: Margus Ansu

Novembris pidi Vanemuise tänavas uksed lahti tegema zooloogia- ja geoloogiamuuseumina teada-tuntud näitusekoht. Paraku tuleb huvilistel taaskohtumist väga paljude lapsepõlvest tuttavate topistega veel oodata.

Veel hiljuti oli Tartu ülikooli loodusmuuseumi kodulehel teade, et Vanemuise 46 hoones avatakse uuendatud ekspositsioon 2014. aasta sügisel, nüüd aga seisab seal, et uuendatud ekspositsioon avatakse 2015. aasta kevadel. Miks siis nii, kui näitusesaalide põhjalik remont lõppes juba aasta tagasi?

«Mööbli soetamiseks korraldatud kaks riigihanget ebaõnnestusid,» selgitas Tartu ülikooli loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi. «Pakkumised olid palju kallimad, kui meile rahaliselt jõukohane.»

Kolmas hange

Mööblit ehk eri kõrgusega, kohati ka läbi kahe korruse ulatuvaid tolmukindlaid valgustusega vitriine on tarvis kolme saali, kus saab vaadata varem eri korrustel asunud zooloogia- ja geoloogiamuuseumis talletatut.

Ekspositsiooni teemade ringi lisanduvad botaanika, mükoloogia, kooslused ja inimtegevuse mõju loodusele.

Nüüd on mööbli saamiseks käimas kolmas riigihange. «Oleme plaane kärpinud, loodame väga, et kolmas katse õnnestub,» ütles Reet Mägi. Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna arendustalituse juhataja Viljo Videri sõnul läheb pakkumuste ülevaatamise ja kontrollimisega veel nädal.

«On lootus, et seekord hange õnnestub,» märkis ta ja lisas, et kui nii siiski ei lähe, on vaja raha juurde leida, sest muuseum tuleb ju avada.

Erinevalt mööbli soetamisest on topiste restaureerimise ja paarikümne uue topise valmistamine kulgenud hästi, MTÜ Studio Viridis Loodusharidus on selle töö lõpetanud.

Osa üles vuntsitud karvastest ja sulelistest eksponaatidest on veel hoiul Vanemuise 46 keldris muuseumi fondis. Muist zooloogiamuuseumi külastajate vanu tuttavaid, näiteks sebra, tiiger, jääkarud, ähvardav hunt ja lõrisev lõvi, on aga kilesse pakitult näitusesaalis ootel.

Kuid nende hulgas pole üht vanimat ja suurimat topist, kaelkirjakut. Kas Tartu ülikooli varade hulgas Voroneži viimisest pääsenud, kuid vaksalis perroonil vihma käes passides oma tagumisse poolde suured praod saanud kaelkirjak ei tulegi tagasi? Või ei mahu ta rõdude ehitamise pärast madalamaks muutunud näitusesaali enam ära?

«Kaelkirjakuga on küsimus keeruline,» kostis Reet Mägi diplomaatiliselt. «Maha me teda ei kanna, aga avalikult ma veel ei räägi, kus ta tulevikus asub.»

Imetajad ja kalad jäävad endise zooloogiamuuseumi esimese saali suurtesse vitriinidesse, linnutopised seatakse üles selle kohal olevas rõdusaalis. «Kõik topised lähevad vitriinidesse, katsuda neid ei saa enam,» kinnitas Reet Mägi.

Paitamise ja näppimise lõpp

Topiseid ei tohtinud paitada või näppida ka zooloogiamuuseumis, kuid sellest keelust ei peetud kinni. Just sellepärast otsib muuseum praegu põdrale hambaid, mida keegi külastajaist on millegipärast kodus vajanud.

Loodusmuuseumi ekspositsiooni ja õppekeskkonna uuendamine läheb maksma veidi üle kahe miljoni euro, tööd rahastab Euroopa regionaalarengu fond. Praeguse kava järgi avatakse uuendatud näituseruumid järgmise aasta mais.