Kentsi paisjärve kohal valitseb võsa

Konguta vald alustas ligi kuue aasta eest eurotoetusega pea 59-hektarise Kentsi paisjärve puhastamist. Rohkem vald selleks tööks toetust pole saanud ja nüüd võimutseb järve asemel võsa.

FOTO: Margus Ansu

Kavilda ürgorus sinetab Kentsi paisjärv veel ainult maakaartidel, tegelikult katab Erumäe all laiunud järve suur võsa. Konguta vald loodab seal paisjärve küll taastada, kuid keskkonnaameti hinnangul pole kunstlikud veekogud jätkusuutlikud.

«Meie seisukoht pole muutunud, otsime Kentsi paisjärve korrastamiseks jätkuvalt raha,» kinnitas Konguta vallavanem Aivar Õun. «Oleme raha küsinud siit ja sealt, aga pole saanud – põhihäda on see, et seal pole lõhet.»

Konguta vald asus koos saartega pea 59-hektarist Kentsi paisjärve puhastama ligi kuus aastat tagasi: vesi lasti alla, rajati kuivenduskraavid ja setete väljaveoks tee ümber järve. Keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) saadud ligi 115 000-eurose toetusega tehtud paisjärve korrastamise esimese järgu tööd lõpetati 2009. aastal.

Vald kavandas paisjärve setetest puhastamise aastatesse 2012–2013, toetust aga ei saadud ning nii ongi Kentsi paisjärvel pärast 2009. aastat teinud oma tööd vaid loodus. «Meid ei toetata, sest kunstlikest veekogudest ei olda huvitatud,» ütles vallavanem.

Looduskahju pole

Kui paisjärve hoidmine pole mingil põhjusel hädavajalik ehk kui kunstliku veekogu puhastamine ja säilitamine nõuab hulga raha, siis on Euroopas kasutusel ka praktika, et paisjärv lastakse alla ning järve põhjas olnud setetel lastakse rohtu kasvada, neid ei koristata kalli raha eest sealt ära, selgitas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

«Inimese rajatud veekogude lahtihoidmisele kuluvad päris suured summad,» tõdes ta. «Looduse seisukohast oleks parem, kui meil poleks vooluveekogudele paisutamisega tekitatud kunstlikke veekogusid.» Ta lisas, et Kentsi paisjärve kadumisega pole seal looduskahju tekkinud: vooluveekogu ehk järve toitnud Kavilda jõgi on alles ning selle seisund pole halvenenud.

«Setteid koguvad ja kinni kasvama hakkavad paisjärved on keeruline teema,» märkis Kaili Viilma. «Need on kunagi maastikupildi ilmestamiseks või näiteks veskite veetagavara loomiseks rajatud, nüüd veetagavara enam vaja pole. Kentsi paisjärve kadumine muutis küll maastikupilti, kuid loodusele see kahju ei teinud.»

Konguta vallavanem on teist meelt. «Ministeeriumi ametnikud siin ei ela, meie inimesed aga küll,» ütles ta. «Terve Eesti on täis tehisjärvesid ja ei saa olla nii, et osa neist teeme korda, osa aga ei tee.»

Uus päästerõngas

Et Kentsi paisjärv siiski korda saada, soovib Konguta vald moodustada Kavilda ürgoru puhkepiirkonda, mis hõlmab peale üha suuremasse võssa kasvava järve Erumäe kantsi, Alt-Laari linnamäe, Annikoru puhkeala ja Mäeotsa suusakeskuse.

«Uusi töökohti loovate puhkepiirkondade arendamiseks on peagi võimalik saada suuri eurotoetusi,» selgitas Aivar Õun. Oktoobri lõpus selgub, kas Konguta valla puhkepiirkond võetakse eurotoetuste abil rajatavate puhkepiirkondade nimekirja või ei.

Kentsi paisjärve korda tegemiseks on erinevatel hinnangutel vaja 400 000 – 600 000 eurot, lõviosa rahast kuluks veekogu puhastamiseks setetest. «Töö saab ära teha ka väiksema rahaga, näiteks 300 000 euroga, aga siis jääb veepind palju väiksem,» märkis vallavanem.

Ta lisas, et kuna tegu on väga kalli tööga, tuleb vallarahvaga läbi arutada, kas inimesed on nõus suure laenuga, mis tuleb vallal võtta projekti omaosaluse tasumiseks.

Tagasi üles