Botaanikaaias näeb kasulikke ja tapvaid sugulasi

TÜ botaanikaaia aednik Kristine Fenske (vasakul) ja botaanik Kersti Tambets tutvustavad sarikaliste näitust "Porgandist surmaputkeni". Foto: Margus Ansu

Meie jõgede ja järvede kallastel ning mujal niisketes kohtades kasvav harilik mürkputk, mida hoiab kandikul Tartu ülikooli botaanikaaia aednik Kristine Fenske, on küll meeldiva lõhnaga, kuid selle söömine toob inimesele pika ja piinarikka surma. Viimati võttis see taim Eestis elu mõni aasta tagasi noorelt paadimatkajalt.

Botaanik Kersti Tambetsi käes olevad eri sorti-värvi porgandid on inimeste hulgas ammust ajast aga hinnatud juurikad, mis nüüd kuuluvad iseenesest mõistetavalt tervisliku toitumise juurde.

Need kasulikud porgandid, tappev harilik mürkputk ja hulk pealtnäha sarnaseid taimi on nüüd botaanikaaias sarikaliste sugukonna esindajaid tutvustaval näitusel «Porgandist surmaputkeni».

«Sarikaliste hulgas on nii tervisele kasulikke kui ka tervist hävitavaid taimi,» selgitas Kersti Tambets. Et sarikalistega kohtumine kasu asemel kahju ei tekitaks, tasubki nendega näitusel lähemalt tutvust teha.

Sarikalised, mille paljusid esindajaid Eestis rahvasuus kutsutakse putkedeks, on üsna väike sugukond: maailmas kasvab neid ligi 3000 ja Eestis 33 pärismaist liiki.

Sarikalistega seostuvad esmalt suurekasvulised ja kõrvetava toimega karuputked, kuid nende seas on ka tagasihoidlikke, väiksemaid taimi. Tuntuimad sarikalised on meil porgand, köömen ning maitsetaimedest näiteks aedtill, apteegitill ja seller. Nende hulka kuuluvad ka aiapidajaid tüütavad harilik naat ning sellega äravahetamiseni sarnane karvaste lehtedega lõhnav varesputk.

Kuid Eesti sarikaliste hulgas kasvab looduses ka kuus mürgist esindajat. Näiteks peterselli meenutavat koeraputke, mille söömine tekitavat suus ja neelus põletava tunde, leidub Tartumaal palju.

Lisaks on suviti meie veekogudel näha õitsemas harilikku vesiputke. Viimase lähedase sugulase, Eestist kaugemal kasvava mürk-vesiputkega mürgitati hiljuti krimisarjas «Midsomeri mõrvad» kokk.

«Tõsi on see, et mürk-vesiputk on inimesele tappev,» tõdes Kersti Tambets. Kuid valesti oli filmis see, et ohver suri kiiresti – tegelikult toob sarikaliste mürk inimesele pika ja piinarikka lõpu.

Eestis kasvab kaks on väga mürgist-tapvat sarikalist: laialt levinud harilik mürkputk ning Ihaste luhalt näitusele toodud täpiline surmaputk, millega saadeti teise ilma Sokrates.

Milliseid meil kasvavaid sarikalisi võib alati kasutada ning millistest tuleb kauge kaarega mööda minna, saab botaanikaaias näitusel «Porgandist surmaputkeni» uurida 26. oktoobrini.