Kassitoome oru kontserti ohustavad jäljed murul

Tänavune kontsert nagu eelmisedki tõmbas kui magnet kuulama mitu tuhat inimest. Paljud leidsid endale koha oru põhjas toolidel, paljud aga nõlvadel ning mõned ka vaevumärgatava ja juba varem seal näha olnud sõiduraja (esiplaanil) juures.

FOTO: Kristjan Teedema

Tuhandeid tartlasi on viimaste aastate augustis erutanud teadmine, et Vanemuise sümfooniaorkester annab Kassitoome orus tasuta kontserdi. Pärast tänavust üritust püsib aga õhus oht, et kaunid muusikaelamused jäävad seal viimaseks.

Nimelt avastas keskkonnainspektsioon, et Vanemuine oli rikkunud keskkonnaameti nõuet, mille kohaselt Kassitoome kui looduskaitsealuse Toome pargi murupindadel ei ole lubatud sõidukiga liikuda.

«Murukamaral olid näha mootorsõiduki jäljed,» selgitas keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna. «Need kõrvaldati kohe, kui keskkonnainspektsioon sellele tähelepanu juhtis. Järgnevalt lubati pöörata erilist tähelepanu sellele, et analoogseid rikkumisi enam ei esineks.»

Ometi alustas inspektsioon seaduse rikkumise suhtes väärteomenetlust.

«Võttes arvesse, et murukamara kahjustused koheselt kõrvaldati, asjaosalised olid igati koostöövalmis ning kahetsesid juhtunut, piirduti hoiatusmenetlusega,» lisas Türna. «Ürituste edasiseks toimumiseks annab jätkuvalt endapoolse kooskõlastuse keskkonnaameti Tartu-Jõgeva regioon.»

Lavaehitaja rikkus lepingut

Vanemuise teatri juht Toomas Peterson ütles, et küsimus seisnes just nimelt murukamara kahjustamises.

«Olgugi et lavaehitajaga oli lepingus lausa punkt, et nad teavad ja arvestavad vajadusega lavaelemendid mootorsõidukite abita paigalduskohta transportida, ei täitnud nad seda tingimust, vaid vedasid elemendid Kassitoome orgu ja sealt välja sõidukiga. Oleme nendelt järgmiseks aastaks kinnituse saanud, et sellist olukorda enam ei juhtu.»

Kassitoome orus muru kahjustamist ja sümfooniakontserdiks edaspidiste lubade andmist kommenteeris keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.

«Eespool mainitud kontsert on toimunud Kassitoome orus juba mitu aastat. Eelmistel aastatel järgisid korraldajad kokkuleppeid täpselt ning suu-

remaid probleeme ei olnud, kui välja arvata üritusel osalejate arvu hoogne kasv,» märkis ta.

Tänavust kokkulepete rikkumist peab juhtivspetsialist väga kahetsusväärseks.

«Arvestame sellega kindlasti järgnevate samalaadsete ürituste kooskõlastamisel,» lisas ta. «Kahjuks on negatiivseid näiteid ka mitmetelt teistelt üritustelt ja objektidelt, mis kahtlemata mõjutab keskkonnaameti kui kaitseala valitseja kaalutlusotsuseid, sest ohud ja nende tagajärjed on täpsemalt teada.»

Viilma tõi siinkohal näiteks tudengite kevadise öölaulupeo Kassitoome orus. Sellega seoses soovitab ta kõigiks üritusteks, mille külastajate hulk kasvab üle keskkonna taluvuspiiri, leida sobivam koht.

«Öölaulupidu on kohamuutusega vaid populaarsust võitnud ning meile laekunud tagasiside põhjal võime kinnitada, et ka kõnealust klassikalise muusika kontserti külastaks oluliselt rohkem inimesi, kui seda võimaldavad looduslikud tingimused Kassitoome orus,» lisas ta.

Kuulajad kurdavad

Viilma sõnul on seniste sealsete kontsertide puhul olnud kuulda palju kurtmisi selle üle, et järskudel nõlvadel seista või istuda on iseäranis eakamatele kuulajatele üsna pingutav ning tasakaalu hoidmiseks peab ennast pidevalt liigutama. «See kahjustab murupinda ja muusikalist elamust,» märkis ta.

Kassitoome org sobib Kaili Viilma seisukohast pigem kammerlike ja väikese külastajate hulgaga ürituste korraldamiseks.

«Tuhandetesse ulatuv külastajate arv ning massiivsed lavakonstruktsioonid muudavad oluliselt paiga tavapärast atmosfääri ega täida seega ka kontserdikorraldajate eesmärki,» selgitas ta.

Kas järgmisel aastal ja edaspidi veel saab loota, et Vanemuise sümfooniaorkester annab vabaõhukontserdi ikkagi Kassitoome orus? «Praeguse info kohaselt saab populaarne kontsert jätkuvalt Kassitoomel toimuda,» ütles Toomas Peterson.

Liiva- ja savikarjäärist kujunes pargi jätk

Otse Toomemäe kõrval asuvat Kassitoome orgu on kunstiajaloolase Niina Raidi andmeil kujutatud juba 1637. aastal rootsiaegsel linnaplaanil kui vanalinna kaitsemüüri eelkindlustuste ala. Poolteist sajandit hiljem pärit plaanil on näha pinnavormide mitmekesisust ja suurt karjääri, kust linlased võtsid ehituseks savi ja liiva.

19. sajandil jätkus Kassitoomelt ehitusmaterjali ammutamine, kusjuures Raidi andmeil andis tasulisi lubasid selleks ülikool. Aastal 1873 alustati suure liivaaugu muutmist promenaadiks, sinna ehitati sillakesi ja teid, paigaldati pinke ja käsipuid, istutati puid-põõsaid ja külvati muru.

Vastandina Toomemäe sirgetele teeradadele kujunesid Kassitoome teed kaarjalt küngaste vahel laskudes või tõustes ning pakkusid jalutajaile vahelduvaid vaateid väikesel maa-alal erinevailt tasandeilt. Talviti on seal läbi aastasadade tehtud uljast kelgusõitu.

«Aastail 1949–1960 peeti Toomeorus seitse laulupäeva ja -pidu ning anti kuus vabaõhuetendust,» märkis Raid. «Pargiks kujundatuna aastast 1874 on Kassitoome jäänud jalutuspaigaks ning looduslikuks jätkuks naabruses kõrguvale Toomemäele.»

Riikliku kaitse alla võeti Toome pargi osa Oru, Vallikraavi ja Näituse tänava vahelisel maa-alal Tartu töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee otsusega 4. oktoobril 1957.

Põhiliselt Tartu arhitektuuriajalugu uurinud Niina Raidi (1917–2001) siin tsiteeritud artikli päritolu on aastate jooksul läinud kaduma.

Tagasi üles