Tempomeistrid aitavad maratoni edukalt läbida

Möödunud aastal jooksis tempomeistrina rajal Andi Linn (vasakul valges). Kes jaksas, liikus temaga samas rütmis. Foto: Margus Ansu

Laupäevasel Tartu linnamaratonil liiguvad rajal jooksjad, kelle rinnale on kinnitatud silt nende plaanitava finišiajaga. Nii saavad kõik soovijad hoida endale sobivasse rühma.

Näiteks, kui tempomeistri rinnasildil on finišiajaks märgitud neli tundi, tähendab see, et ta hoiab 42-kilomeetrisel rajal sellele vastavat kiirust. Kõik, kes tema selja taha hoiavad ja temaga koos liiguvad, on potentsiaalsed nelja tunniga lõpetajad.

Kaheteistpealise tempojooksjate meeskonna juhi Margus Pirksaare sõnul on tempomeister maratonil ja poolmaratonil jooksja abiline. Ta püüab hoida võimalikult ühtlast tempot, millega on jooksjal võimalik distants läbida.

Pirksaar tõi kohe välja, et kõige suurem viga, mida rahvasportlased tihtilugu teevad, on see, et nende jooksutempo on väga ebaühtlane. Kord joostakse kiiremini, siis aeglasemalt ja oma jõuvarusid ei osata distantsi peale jaotada.

Tempomeister hoiab oma rühmal silma peal ja annab jooksjale nõu. Vahel kipub mõni rahvasportlane kõvasti jutustama ja teeb trajektooriliselt väga raiskavaid liigutusi. Näiteks joostakse kurve lõpuni välja, kui tegelikult saaks sirgjoones läbides mõttetut energiakulu ära hoida.

Teisalt ei ole tempomeister rajal treeneri rollis. «Ma ei saa inimesele öelda, et sa jooksed natukene liiga kiiresti, sinu koht ei ole selles grupis, sest see on inimese enda otsus,» ütles Pirksaar. Lisaks ei tea tempomeister kõiki jooksjaid ega ka seda, milline on nende ettevalmistus. Seetõttu saab ta abilisena nõu anda, et osalejad jookseks võimalikult ökonoomselt.

Klubi Tartu Maraton kommunikatsioonispetsialist Pee-ter Liik ütles, et suurvõistlus-

tel on tempojooksjaid palju kasutatud. Linnamaratonil on nad olnud algusest peale ehk tänavu on see juba kolmas kord.

Neile, kes läbivad 42 kilomeetrit ehk esimest korda, on tempomeistrist palju kasu. «Tempomeistrid ei ole üldiselt ainult sellised, kes vaid tempot hoiavad, nad hoiavad ka kindlat seltskonda koos ja annavad neile nõu. Seal käib kambavaimu tekitamine ka,» rääkis Liik.

Pirksaare sõnul tuleb sageli ette, et jooksjal on alguses palju jõudu ja selle pealt kiputakse kihutama. Kui ta aga plaanib ajaks näiteks 3.45, siis võib ta hoida tempomeistri selja taha ja joosta rahulikult. Sedasi on võimalik vältida olukordi, kus joostakse üle oma võimete.

«Kui inimene jookseb ühtlaselt, siis tal finišis silm särab ja ta küsib, kus on järgmine võistlus, mitte ei jää meeltesegaduses tuvastama, kus ta üldse on,» rääkis Pirksaar.

Ikkagi inimesed

Tempomeistrite valikul on kolm tähtsat kriteeriumi. Esiteks on see, et isiklik rekord peab plaanitavast finišiajast olema vähemalt pool tundi kiirem. Teiseks peavad linnamaratoni tempojooksjad olema võimelised ühtlase tempoga jooksma. «Siinjuures peab möönma, et me oleme inimesed, mitte autod, et lükkad autopiloodi sisse ja lähed,» märkis Pirksaar.

Kolmas kriteerium on piisav kogemus, mis tuleb sellest, et elus on maratoni piisavalt joostud ning on nähtud, mis seal võib juhtuda. Näiteks ettevõtja Meelis Atonen on Tallinna maratonil olnud neli korda tempomeister ja siin Tartus läheb kolmandat korda rajale, nii kogenud tempomeistrit polegi Eestis rohkem.

Tempojooksjate rollis on kogenud maratoonarid, kellel võiks ju ometi võistlussoov ikkagi hinges pakitseda. Pirksaare sõnul ei tule see aga kõne alla, sest neil on jooksjate ees vastutus ja nad ei saa lubada endale tempo liigset kiirendamist.

«Mida suurema grupi algusest saadik finišisse saame, seda uhkem. See on palju tähtsam ja emotsionaalsem.»

Tempojooksjatel ei tohi kiusatust tekkida ettenähtust kiiremini joosta isegi siis, kui jooks kulgeb kergesti.

Rasked kohad

Pirksaare sõnul kipuvad rahvasportlased siis, kui lõpuni on jäänud vähe maad, liiga vara tempot tõstma. «Tartus võiks Toomemäele jõudmise ära oodata, siis võibolla natukene tempot kruttida,» ütles ta.

Raskematest kohtadest toob ta välja Tartu ülikooli spordiklubi kõrval laiuva jooksutee. Kui see on märg ja libe, on see üks energiaröövleid. Teine koht on üks tõusunukk, mis jääb jooksjate teele, kui liikuda laululava juurest vanalinna. «Tihtilugu vaatan, et seal on inimestel üsna järsku jalg alt ära läinud,» ütles Pirksaar.

Tema arvates on huvitav, et Toomemäe tõusuks on inimesed hästi valmistunud, kuid sellele eelnevad kohad harvendavad ridu üsna palju. «Atlantise juures on üks trepikoht, kus tuleb ettevaatlikult käituda, et mitte lihast krampi tõmmata.»

Peeter Liigi sõnul on vähemalt lootust, et ilm soosib maratonijooksjaid. «Kui jätta välja suusamaraton, siis ilmaga on paaril viimasel aastal väga hästi läinud, igal üritusel paistab päike ja alles järgmisel päeval on suur sadu tulnud.»

Maratonile registreerunuid on praegu 2600 ja tegu on uue rekordiga, mis ületab varasemat ligi 600 inimese võrra.

«Lootsime, et tuleb 3000, kuid see on kahtlane, ilmselt viimasel nädalal nii palju juurde ei tule,» sõnas Liik. Tema sõnul on rajale tänavu peale kuulsate tempomeistrite oodata tippsportlasi Lily Luike ja Viljar Vallimäed.

3. Tartu linnamaraton

• 4. oktoobril kell 9.

• Tempomeistrid 42 km: 3 h Indrek Teppo, 3 h 15 min Margus Pirksaar, 3 h 30 min Ain-Alar Juhanson, 3 h 45 min Kristel Vallaste, 4 h Meelis Atonen, 4 h 15 min Taavi Sinijärv, 4 h 30 min Eduards Rozenbergs, 4 h 45 min Kalev Käosaar, 5 h Anniki Inno.

• 21 km: 1 h 30 min Ülari Kais, 1 h 45 min Paavo Rõigas, 2 h Külli Pirksaar.