Kas Võrtsjärves ja Peipsis on tekkinud juba hapnikupuudus ning osa kalu on kõhud ülespidi pööranud?

Võrtsjärv. Foto: Uno Rootsmaa

Vastab EMÜ limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur: Jah, päris paljudel kaladel on kõhud juba taeva poole. Käisime esmaspäeval Peipsil, tegime uuringuid Remnikust Varnjani ja nägime hulga hukkunud kalu.

Ka Võrtsjärves on surnud kalu. Mõlemas järves on surnud kalade seas kiiska, jahedas vees elavat lutsu ja ahvenat.

Kuidas on lood suplejad sügelema paneva sinivetikaga?

Peipsis oli sinivetikat üsna palju, kohe sellised saared paistsid. Aga suvitajaid see ei heiduta, inimesi oli igal pool ja pea kõik olid vees.

Võrtsjärv on puhtam, käin seal iga päev ujumas. Sinivetikat on juba ka Võrtsjärves, aga silmaga nähtavat massi veel pole.

Uuel nädalal läheme Läm­mijärvele, seal võib sinivetikaga üsna hull olukord olla.

Võrtsjärves ja Peipsis on siis asi päris halb.

On küll, kuumus teeb kurja. Hapnikupuudus tekib öösel, päeval võib hapnikku vees olla jälle üleliia. Ka selline väga suur hapnikusisalduse kõikumine võib kaladele halb olla.

Vesi on väga soe, kolmapäeval oli Võrtsjärve pinnatemperatuur 27 kraadi. Ka Peipsil oli enam-vähem sama, ühes kohas oli isegi 27,3 kraadi. Ega Peipsil palju enam maksimumtemperatuurist, 28,8 kraadist puudu ole.

Kõige halvemast on neid järvi seni päästnud kõrge veetase.

Kui ilm läheb jahedamaks, kas siis muutub olukord veekogudes paremaks?

Kindlasti. Kui ka vihma tuleks, oleks veel parem, siis vesi seguneb.