Piirissaare võsahunnikud ootavad ikka koristamist

Piirissaarel taastatavatel luhaniitudel on mahavõetud võsa koristamata ja tüügastest kasvab jõudsalt peale uus võpsik. «See on nüüd täiesti läbipääsmatu ala,» ütles Piirissaare vallavanem Maria Korotkova. Foto: Maria Korotkova

Kuigi linnurahu lõppes juuli keskel, pole Piirissaarel poolesaja hektari võsast puhastamiseks riigilt ettemaksu saanud firma STekspert mahavõetud võsa koristamist alustanud. Töö tähtaeg on paari nädala pärast.

«Oleme väga mures,» ütles keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma Piirissaarel taastatavate luhaniitude kohta, kus praegu laiutavad talvel maha võetud võsa hunnikud.

Võsalõikuse korraldas selleks tööks riigilt veidi enam kui 400 000 krooni ettemaksu saanud STekspert OÜ, mis pidi pea 50 hektarit võsast puhastama juba 2008. aasta novembri lõpuks. STekspert OÜ juhatuse liige Suune Tihane on aga keskkonnaametilt erinevatel põhjustel töö lõpetamiseks üha uusi tähtaegu palunud.

Poolik töö

Läinud nädalal käisid keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni töötajad tööjärge üle vaatamas ja selgus, et ka osa võsast on lõikamata.

STekspert on nõuetekohaselt puhastanud ehk võsa maha võtnud ja ära viinud 15,29 hektarilt. Võsa on maha lõigatud, aga koristamata 29,84 hektarilt. Võsa kasvab endiselt 4,77 hektaril. «Võsa on laiguti raiumata veel luhaniitude välispiirilt,» selgitas Kaili Viilma.

Keskkonnaamet andis STeksperdile töö lõpetamiseks aega 16. augustini. Kas paari nädalaga on võimalik seal töö ära teha, ei õnnestunud Suune Tihaselt pärida, sest ta ei võtnud vaatamata korduvale helistamisele kõnet vastu.

«Olud on seal endiselt väga rasked,» ütles Kaili Viilma. «Juuni algusest on Peipsi veetase langenud vaid paarkümmend sentimeetrit, vesi on kõrge ja maa pehme.»
Keeruliseks teeb olukorra see, et käsitsi pole võsa koristus mõeldav. «Sellisel juhul peaks tööl olema tohutu hulk inimesi,» selgitas Kaili Viilma.

«Võsa võeti maha talvel suure lumega. Nüüd on kõrged tüükad võsusid ajama hakanud, kõik on läbi kasvanud.»

Alale viidavatel masinatel peavad tema sõnul kindlasti olema topeltrattad, pehmel pinnal liikuvatele traktoritele tuleb liikumisteed tugevdada.

Kui töö pole 16. augustiks valmis, otsustab keskkonnaameti juhtkond, kas STeks­per­dile antakse järgmine tähtaeg või peab firma tööraha tagasi maksma. Ala eest, kus võsa on maha võetud ja koristatud, pole põhjust raha tagasi küsida.

Ei tulnud kedagi

Kaili Viilma teada pidi STeks­perdi esindaja mahavõetud võsast hakkpuitu tegeva ettevõtte töötajaga üleeile Piirissaarel alad üle vaatama. «Praami pealt küll kedagi võõrast ei tulnud,» teatas aga Piirissaare vallavanem Maria Korotkova kolmapäeval.

«Me pole käega löönud, see väärtuslik ala peab puhtaks saama,» kinnitas Kaili Viilma. Piirissaarel reformimata riigimaal taastatavaid luhaniitusid taotleb oma valdusse Riigimetsa Majandamise Keskus.

Võsalõikaja maksis tööle peale

Peale selle, et Piirissaarel on STeksperdil töö lõpetamata, jäi firma võlgu ka ühele võsalõikajale.  

Mees, kes ei soovi lasta oma nime ajalehes ära trükkida, töötas seal kolm päeva. Ta oleks kauemgi töötanud, aga viimasel päeval teatas STeks­perdi juht Suune Tihane, et Peipsi jääl on vesi ja tuleb lahkuda.

Tol päeval tuiskas. Kolme päeva eest jäi töömehel saamata 750 krooni.
«Tihane ja tema partner Mario Pastel ei võta enam mu kõnesidki vastu, kuigi alguses lubasid tööraha ära maksta,» ütles töömees.

«Mul jäi saamata väike summa, aga meel on must, sest raskel ajal on abiks seegi. Samas nägin, kuidas Tihane raha vasakule ja paremale lennutas.»

Suune Tihaselt ei õnnestu küsida, millal võlg tasutud saab, sest ta ei vasta telefonile.
Tegelikult maksis palgata jäänud võsalõikaja tööle pealegi: teda õhtul suurele maale sõidutada lubanud Suune Tihane oli koos töömeeste peatuspaiga võtmega varem ära sõitnud ning nii jäi mehel spordikott rõivastega majja ja saarelt lahkumiseks tuli kaastöölisele bensiini eest maksta.

Kas saarel võsa lõiganud paarkümmend meest Pärnust, Võrust, Peipsi äärest, Tallinnast ja Tartust on STeksperdilt palga kätte saanud, ei oska palgata jäänud mees öelda.

«Tööd on raske leida ja sellepärast minusugused töötud helistavadki kuulutuste peale, et siit-sealt veidi teenida, sest pere tahab toitmist,» märkis ta. «Aga sellised niinimetatud ettevõtjad kasutavad minusuguseid inimesi praegu massiliselt ära. Nad pakuvad küll tööd, aga ei kavatsegi selle eest maksta.» (TPM)