Observatooriumis uueneb nii välimus kui ka sisu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartu observatooriumi peahoone Tõraveres. Vaade fassaadi­le projektist, mis on valminud arhitektuuri- ja inseneri­büroos Sirkel & Mall, arhitekt Magnar Meinart.

FOTO: Repro

Tõraveres hakatakse observatooriumit lammutama, juba on läinud mitu kuupmeetrit dokumente hävitamisele! Sellise kuulujutu kontrollimine andis tulemuse, millega on seotud kümned miljonid kroonid.

Observatooriumi direktor Anu Reinart näitas katusel, mida toovad hoonele kaasa ehitustööd.

FOTO: Sille Annuk



Rahvusvaheliselt kuulus kolmekorruseline helkiva kupliga hoone Tartust 21 kilomeetri kaugusel valmis kevadel 1963. Peaaegu pool sajandit teadlaste teenistuses olnud ruumid lähevad juba ilmselt sel sügisel taas ehitajate kätte.

Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart laotas Tõ­ra­veres lauale laiali projekti, mis on valminud arhitektuuri- ja inseneribüroos Sirkel & Mall. Arhitekt Magnar Meinarti looming näeb ette senisele umbes 2000 ruutmeetrile 720 ruutmeetri lisandumist ja praeguse hoone ümberehitamist.

Tubades ja katusel

Nii et külajutt polegi alusetu. Sest praeguseid seinu-põrandaid-lagesid osaliselt lammutamata ei ole võimalik teadlastele tööks paremaid ja tänapäevasemaid tingimusi luua.

Eriti nüüdse kuumuse aegu on sama hästi kui võimatu hoone päikesepoolsetes tubades istuda. Projekt näeb ette modernsete kliimaseadmete ja päikesevarjude paigaldamise. «Ühelt poolt paranevad töötingimused kabinettides,» selgitas direktor Reinart. «Ühtlasi saavad teadlased viis uut laborit ja rekonstrueeritakse ka mõõteplatvormid katusel.»

Platvormid võimaldavad teha välimõõtmisi. Senisele kahele lisandub üks maja keskele kupli juurde. Palju paremaid võimalusi hakkab pakkuma samuti see osa hoonest, kus asuvad saal ja raamatukogu.

Ja mis saab raamatukogusse talletatud vaimuvarast? Kas sealt ongi juba mitu kuupmeetrit viidud hävitamisele, nagu küla peal räägitakse?

«Uisapäisa me ei ole midagi hävitanud,» ütles direktor. «Nii arhiivi kui ka raamatukogu ülevaatamiseks on moodustatud komisjon. Raamatuid tuleb ajutiselt hoida sobival temperatuuril sobivas kohas mujal, et need ei saaks ehituse ajal kahjustada.»

Direktorivahetus

Algava ümber- ja juurdeehituse nägi ette observatooriumi arengukava, mis valmis kaks aastat tagasi Laurits Leed­järve juhtimisel. Ta oli Tartu observatooriumi direktor alates 1999. aasta aprillist kuni tänavu aprillini ja jätkab sealsamas uuringuid tähefüüsika töörühmas.

Ehitusprojekti asjaajamistesse ei ole ta pärast direktoriameti üleandmist sekkunud. «Kontseptsioon sai sügisel, talvel ja kevadel paika pandud,» ütles Leedjärv. «Jätsin uuele direktorile vabad käed.»

Kõrvaltvaatajana tundub talle, et üldiselt edeneb asi normaalselt, kuigi ehitustööde algus on veninud mitmete täpsustuste tõttu. Nii tähtsa asja puhul tuleb ju enne lõikamist üheksa korda mõõta.

Kui augustis välja kuulutatav konkurss ehitusfirma leidmiseks kannab vilja, saab Reinarti arvates kõige varem oktoobris ehitajaga lepingu sõlmida.

Raha on taotletud ja tulemas. Euroopa struktuurifondidest on haridus- ja teadusministeeriumi vahendusel taotletud projektidena observatooriumile eraldatud kokku ligi 70 miljonit krooni infrastruktuuri ja teadusaparatuuri nüüdisajastamiseks.

Tulemuseks ei ole tühi uuenenud hoone, vaid ajakohane kosmoseteaduse ja -tehnoloogia arenduskeskus. «Me kõik töötame selle nimel koos kolleegidega teistest Eesti teadusasutustest,» ütles Reinart. «Ja mul on hea meel, et vanade kogenud kosmosehuntide kõrvale on tekkimas noorte teadlaste põlvkond, kes on samuti valmis aktiivselt kaasa lööma.»

Selle kinnituseks on ka kevadisel Eesti teaduse eval­vee­ri­misel ehk hindamisel välismaiselt komisjonilt saadud läbinisti positiivne hinnang ning koondjäreldus, mis eestikeelses tõlkes on selline: «Noorenev koosseis ja paranev infrastruktuur tõotavad observatooriumile suurt tulevikku.»

KES ON ANU REINART?

Esimene naisdirektor

Anu Reinart (48) on Tartu observatooriumi 200-aastases ajaloos esimene naisdirektor. Ja haruldane on ta direktoriametis ka selle poolest, et ta ei ole astronoom, vaid doktor keskkonnafüüsika alal.

Tõraveres tegeleb ta veekogude kaugseirega aastast 2005. «Minu senine tegevus on olnud suunatud sellele, kuidas paremini satelliitidel olevaid sensoreid kasutades hinnata veekogude seisundit,» ütles ta. «Olen põhiliselt kasutanud Euroopa Kosmoseagentuuri satelliiti MERIS.»

Vähemalt neli esimest direktoriametis oldud kuud ei ole Reinarti arvates tema teaduslikule tegevusele halvasti mõjunud. Alanud on isegi üks uus koostööprojekt Wa­ters ja töörühmaga on liitunud uus magistrant. Tema käe all valmistub doktoriks saama kaks noort teadlast, kellest üks on praegu lapsehoolduspuhkusel.

Uuel direktoril endal on kaks last: poeg Siim on IT-konsultant, tütar Liina on Miina Härma gümnaasiumi õpilane. Abikaasa Aivo töötab samuti Tõravere observatooriumis. (TPM)

Tagasi üles