Uderna mõis sai uue kuue

Hooldekodu juhataja Anne-Aime Soeson seisab korrastatud maja ees, selja taga mõisaajast pärit lillepostamendid, millesse on endiste omanike von Fuchside mälestuseks istutatud fuksiad.

FOTO: Margus Ansu

Uderna hooldekodus juulis alustatud fassaadi krohviparandused ja värvimine said septembris lõpetatud ning hooldekodu juhataja ja kliendid on maja välimusega rahul.

Uderna hooldekodu paikneb Elva lähedal Uderna mõisa pea­majas, mille praegune kuju on oma põhijoontelt pärit 1880. aastatest. Niisuguse hoone korrastamise iga sammu tuleb kooskõlastada muinsuskaitseametiga ning kõik tööd on vaja teha tehnoloogiliselt kõrgendatud nõuete ja ajagraafiku järgi.

«Muinsuskaitse järelevalve inspektor võttis eelmisel nädalal tööd vastu ja jäi väga rahule,» rääkis hooldekodu juhataja Anne-Aime Soeson. «Renoveeris Raian OÜ. Vahetasime ära ka kõik aknaplekid ja korrastasime vihmaveetorud.»

Kolm külge

Et eelmisel aastal sai korrastatud hoone tagumine osa – see töö oli seotud lifti ehitamisega maja hoovipoolsele küljele –, siis tänavu suvel tuli korda teha maja kolm ülejäänud külge.

«Proovisime raha küsida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, kuid see ei õnnestunud, ja nii tuli raha leida oma eelarvest,» rääkis Anne-Aime Soe­son. Kogusummaks kujunes ta sõnul 32 975 eurot, millest 4800 andis Rõngu vald, kuna hoone kuulub vallale.

Mõisas on pärast selle baltisakslastelt omanikelt von Fuchsidelt võõrandamist olnud juba 1920. aastatest alates ikka mõni hoolekande- või raviasutus: lastekodu, veteranide pansionaat, kopsuhaigla, tuberkuloosihaigla ja krooniliste haigete kodu. Alates 2005. aastast, mil maja sai vallale, paikneb selles sihtasutus Uderna Hooldekodu.

Anne-Aime Soesonile on Uderna pakkunud tööd 38 aastat. Kõigepealt tuli ta ametisse õena ja see oli ajal, mil mõisas töötas kopsuhaigla.

Üheksa viimast aastast on ta olnud juhataja ning pingutanud nii klientide rahulolu kui selle nimel, et Uderna mõis ka mõisamajana imetlust pälviks ning vabaneks tuberkuloosihaigla päevilt inimestele meelde jäänud arvamusest, nagu oleks see üks kinnine ja suletud paik.

Huvilised on oodatud

Ajaloolises hoones on aga huvipakkuvaid ruume, mis on erakordsed tervel Tartumaal. Näiteks ballisaal ja salong ning omaaegne fuajee, kus nüüd paikneb söögisaal, on märkimisväärsed tänu papjeemašeest tehtud kaunistustele laes ja seintel. Samuti on säilinud kah­helkivist kaminahjud, puidust seinatahveldised ning palju muid väiksemaid detaile.

Uderna mõisa ballisaal ongi juba 22 korral olnud avalike kontsertide ja tantsuõhtute paik.

«2012. aastal lõime ka heategevusliku välisvalgustuse fon­di, kuhu esimese panuse andis barokkansambel Corelli Music oma kontserdiga. Selle fondi toetuseks on sündmusi korraldanud teisedki muusikud ning kõik, kes seda teha soovivad, on teretulnud,» rääkis Soeson. «Praegu oleme kogunud natuke vähem kui 3000 eurot ja sellest ei jätku hästi veel projekteerimisekski, aga me pingutame edasi.»

Koos majandusjuhataja Urmas Alverega räägib Anne-Aime Soeson järgmistestki plaanidest, milleks on graniitastmetega trepi parandamine, katuse uuendamine ja miks mitte ka kunagi mõisamajale suursugust andnud kellatorni taastamine.

Uderna hooldekodus on 50 kohta eakatele ja puuetega inimestele. Kõik kohad on täidetud. Noorim klient on 38- ja vanim 98-aastane ning järjekorras ootab kuus inimest.

Tagasi üles