Tartu linnapildist kaob veel tondilosse

Kõige suurem lammutamisele minev hoone, punakotkaste U-kujuline lennukite remondihall asub Roosi tänaval. Foto: Kristjan Teedema

Punakotkad lahkusid Raadi sõjalennuväljalt paarkümmend aastat tagasi, neist maha jäänud akende-usteta hooneid on aga ikka veel nii Tartu kesklinna lähedal kui veidi kaugemal. Aasta pärast on pilt parem, aga ka siis pole plats veel päris puhas.

Tartu linnavalitsus saatis volikogule eelnõu, millega küsitakse luba korraldada riigihange üheksa endise sõjaväehoone lammutaja leidmiseks. Neist tondilossidest on kadumisele määratud nii Puiestee tänava ääres iga päev silma riivav väike väravahoone kui ka silma alt välja jäävaid suuremaid ja väiksemaid väga lagunenud hooneid.

Kõige suurem lammutamisele minev tondiloss, nõukogude sõjalennuvälja lennukite remondihall asub Roosi tänaval muinsuskaitse all olevate vanade angaaride taga. «See on kõige suurem lammutatav hoone üldse,» ütles Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna majandamisteenistuse vanem-spetsialist Marje Kibal.

Lagunenud ja põlenud

Kõrge U-kujulise hoone õuepoolses tiivas oli lennukite remondihall, sellega ühendatud paralleelne kolmekorruseline silikaathoone näeb välja nagu kontor, mille juurde kuulus kõrgemate akende järgi otsustades ka suuremat sorti saal. «Ei tea, mis töid selles osas tehti,» märkis Marje Kibal. «Nõukogude ajal oli see osa Tartust ju linlastele suletud.»

Peale Roosi 83 asuva lennukite remondihalli lähevad lammutamisele Puiestee 114 väravahoone ning selle lähedal mitu korda põlenud endine laohoone, milles pesitsesid kodutud. «See laohoone on tõsiselt kole koht, põlenud ja prügi täis veetud,» sõnas Marje Kibal.

Maa pealt kaovad ka Roosi 50 ja Jänese 40 laohoone varemed ning suure võsa vahel, autokoolide harjutusväljaku naabruses kõrguv betoonist kaarhall aadressiga Roosi 91, aastaid on see täitnud mõne linlase prügikasti rolli.

Töö ei lõpe

Raadil asuvate nõukogude sõjaväehoonete lammutamist alustati 2013. aasta alguses, nüüd on sellest piirkonnast kadunud 32 tondilossi. Nende kahes järgus käinud lammutamiseks kulus ligi 162 000 eurot. Lõviosa sellest rahast tuli keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) toetusena, kümme protsenti panustas Tartu linn. Järge ootava üheksa sõjaväehoone lammutamiseks eraldas KIK 119 328 eurot toetust, Tartu linn lisab sellele 10 protsenti ehk 11 932 eurot.

Peale Tartu linnavalitsuse on tänavu Tartumaal KIKilt vanade ehitiste lammutamiseks toetust saanud ka neli ettevõtet. OÜ VM Agrar laseb lammutada seafarmi kasutusest välja läinud hoone (projekt

26 200, toetus 13 100 eurot), OÜ Fasters Eesti Kambjas laokompleksi (projekt 21 375, toetus 10 687 eurot), OÜ Kaulin loomakasvatushooneid (projekt 69 000, toetus 34 500 eurot) ja MTÜ Peipsi Pärna Allee Varnjas maastikupilti kahjustava ehitise (projekt ligi 82 390, toetus ligi 35 135 eurot).

Tartus peavad endised nõukogude sõjaväehooned lammutatud olema 2015. aasta lõpuks. Pärast seda jääb Raadi piirkonda lammutamisjärge ootama veel viis-kuus vana sõjaväehoonet, mis peavad olema kadunud Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone valmimiseks.