Meditsiiniteadlane: noori ähvardab ülekoormus

Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja Eve Unt. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja Eve Undi sõnul on noorsportlaste vigastused sagenenud, sest valitakse vale treeningumetoodika ning palju esineb ülekoormust.

Millega täpsemalt tegeleb dotsent Eve Unt?

Põhitööna olen spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus dotsent ning ka vanemteadur. Igapäevaselt õpetan üliõpilasi ja tegelen teadusega. Teadustöö teemad on seotud peamiselt sportlaste kehalise võimekuse ja geneetilise tausta uurimisega, samuti hindamisega, kuidas mõjub kuumastress arterite jäikusele ja mitmetele muudele metafoorsetele parameetritele.

Millega spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus tegeletakse?

Võtame vastu väga erinevas vanuses inimesi, kes spordivad. Nad võivad olla nii harrastajad kui ka tipptasemel tegijad. Võib öelda, et tegeleme tervete inimestega, kellel on aeg-ajalt sportimise tõttu mitmeid terviseprobleeme.

Mis on sportlaste vigastuste peamised põhjused?

Noorsportlaste puhul on aktuaalne, et treeningukoormused on vanuse ja kehalisele võime kohta liiga suured, seetõttu on koormusest taastumine ebapiisav. Vigastuste põhjus on ka vale treeningumetoodika. Harmoonilises luu- ja lihaskonna arengus on oluline mitmekülgne koormuse rakendamine, kui aga spetsiifilisi harjutusi teha ülemäära, võivad tekkida vigastused.

Mida teha, et vigastusi ei tekiks?

Ühelt poolt on vajalik treeneri ja sportlase teadlikkus, teiselt poolt aga regulaarsed tervisekontrollid. Kui riskifaktoritele tähelepanu pöörata, on võimalik ka ülekoormust vältida.

Aeg-ajalt võib ajakirjandusest lugeda, et mõni väga noor sportlane on võistlustel või treeningul surnud. Miks nii juhtub?

Kui on tegemist äkksurmaga, siis põhjus on tingitud valdavalt südameprobleemist. Kui äkksurma esineb noorematel kui 35-aastastel, on suur tõenäosus, et südameprobleem on geenides või eluajal omandatud.

Riskide vähendamiseks tuleks käia kindlasti tervisekontrollis, eriti neil, kes treenivad suurematel koormustel. Aastas tuleb paar korda ette, et peame panema mõne tõsisema diagnoosi, mis tähendab sportlasele treeningukoormuse olulist vähendamist või isegi spordist loobumist.

Näiteks vutti jälgides võib märgata, et jalgpalluritel tekib väga palju krampe ning sageli nad ei saagi mängu jooksul väljakule tagasi tulla. Millest oleneb krampide raskus?

Krampide teke on individuaalne ning oleneb ka väga palju sellest, kuidas on taastutud eelmistest võistlustest või mängudest. Krampide teke oleneb mitmest tegurist. Tegemist on aga enamasti elektrolüütide nihkega ja vedelikupuudusega. Krambid ei teki kohe jalgpallimängu alguses, vaid ikka siis, kui vedelikku on kaotatud palju.