Niinemets: ka taimed kogevad stressi

Ülo Niinemets

FOTO: Margus Ansu

Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib, kuidas taimed mõjutavad kliimat ning kuidas nad kogevad stressi.

Millega täpsemalt tegeleb professor Ülo Niinemets?

Uurin taimede stressi ning seda, kuidas nad sellele reageerivad ja sellega kohanevad. Lisaks veel, kuidas taimed stressi käigus eritavad mitmesuguseid lenduvaid ühendeid, mis mõjutavad omakorda keskkonda.

Millised projektid teil praegu käimas on?

Uurime näiteks, kuidas põllumajanduskultuurid kohanevad stressiga looduslikes ökosüsteemides ja kultuurökosüsteemides. Teise ja suurema projekti eesmärgiks on  mõista, kuidas taimede stress mõjutab maakera kliimat ning mismoodi osalevad taimede lendlevad ühendid pilvede moodustamises.

Kui palju mõjutavad taimed meie kliimat?

Väga suurelt, sest nad muudavad süsihappegaasi (CO2) kontsentratsiooni õhus. CO2 on teatavasti väga tugev kasvuhoonegaas, mis soojendab kliimat. Taimedele on see omakorda toiduks. Kui taimi poleks, siis CO2 kontsentratsioon atmosfääris suureneks palju kiiremini kui praegu.

Lisaks aitavad taimed kaasa pilvede moodustamisel ning pilvise ilma korral näeb iga inimene, kui vähe tuleb päikest atmosfäärist läbi.

Uurite taimede stressi, millisel kujul see avaldub?

Iga keskkonnafaktor on taimele stress. See pole ainult temperatuur, vaid ka vee hulk. Kui taimel pole enam soodsaid tingimusi, siis tekibki stress. Esineb nii nõrka kui ka tugevat stressi ja kui taim kohaneda ei suuda, siis ta sureb, aga üldiselt on taimede kohanemisvõime tohutu.

Kuidas ära hoida toataimede stressi?

Taimel on elutegevuseks vaja valgust ja vett. Väga tihti tehakse see viga, et mõeldakse taimest kui kodukujunduselemendist ning pannakse ta kuskile pimedasse nurka. Valgus on toataimedele väga oluline, seda kiputakse aga tihti alahindama.

Teine probleem on sageli kastmine, sest pigem kiputakse toataimi üle kastma.

Kui kasta korra nädalas  ja panna korraga kõikidele sama palju vett, pole see hea lähenemine, sest võibolla mõnda tuleb kasta 2-3 korda nädalas, teist aga kord üle kahe nädala. Kui seda õigesti ei tehta, siis on taimed stressis.

Kas taimi võib võrrelda inimestega selles mõttes, et suvel palavaga vajatakse rohkem vett?

Nii võib öelda küll, sest talvel külmaga tuleb taimi harvemini kasta, palavamaga aga rohkem.

Kas taimed omavahel kuidagi suhtlevad ka?

Suhtlevad ikka. Näiteks kui panna kaks taime kõrvuti kasvama, siis ega nad üksteise sisse ei roni, vaid moodustavad võra eemale. Samuti eritavad taimed üksteisele ning putukatele mitmesuguseid lõhnasignaale.

Kui oluliseks peate teadlasena üleeuroopalist teadlaste ööd ning mida see päev teile tähendab?

See on teaduse populariseerimise mõttes väga hea, aga minu jaoks on see päev nagu iga teinegi. 

Tagasi üles