Jüri Kõre: alkohol kui avalik hüve

Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees Jüri Kõre.

FOTO: Sille Annuk

Sel aastal on poliitikud olnud «helded» ühiskonda lõhestavate algatuste poolest. Kooseluseadus, töövõimereform ja korrakaitseseadus muudavad nende algatajate arvates ühiskonna paremaks. Tavakodaniku vaatenurgast on asjad pigem vastupidi.

Korrakaitseseadusega antud õigus tarbida avalikus ruumis alkoholi on katse laiendada üksikisiku õigusi. Seda ei saa kuidagimoodi valeks pidada.

Paraku on nüüdseks selge, et koos vabadusega esitatud nõudmist – tarbida alkoholi teist isikut häirimata ja ohtu seadmata – tõlgitsevad seadusandja ja kodanikkond erinevalt. Enamikule kodanikest on avalik alkoholitarbimine häiriv. 14 protsendi intervjueeritute jah-vastus küsimusele, kas ta pooldab alkoholitarbimise lubamist avalikust kohas, on iseenesest kõnekas.

Aga sama sõnakas on 24. augustist 4. septembrini Turu Uuringute ASi korraldatud küsitluse osalusprotsent – 68. See tõendab, et inimesed tahavad kõnesoleva teemaga seotud otsustuste tegemist mõjutada. Iga kolmas küsitletu oli viimase poolaasta jooksul sattunud olukorda, kus avalik alkoholitarbimine või -tarbija mõjus teda häirivalt.

Suhtumine joomisesse

Kõnesolev pole ei esimene ega ka viimane eestlaste alkoholisse suhtumist ja joomist käsitlev uuring.

2012. aasta konjunktuuriinstituudi küsitluses oli vastanutele problemaatiline laste alkoholitarbimine ja täiskasvanutepoolne kuritarvitamine. Aga ka vähetõhus poliitika reklaami, müügi, kättesaadavuse jms vaatenurgast.

Keskmine maksumaksja, kes tunnetab, et ta ei suuda asjade kulgu mõjutada, võib käega lüüa täiskasvanute käitumisele. Mis sest, et alkoholisõltuvusega eestimaalaste Euroopa Liidu keskmisest kaks korda suurem osakaal (meeste hulgas vastavalt 11% Eestis ja 5,4% ELis, naiste hulgas 2,1 ja 1,5%) tähendab riigi majandusele märgatavat kadu: alkoholipoliitika rohelise raamatu prognoosi järgi 2014. aastal 2,4 miljardit eurot.

Kuid ta ei saa ükskõikseks jääda laste ja noorte käitumist mõjutavate sammude suhtes. Meediast pole nüüdseks sugugi kadunud reklaamklipid, milles alkoholi reklaamitakse kui eluviisi osa. Särav ja lõbus elu, mida on võimalik kätte saada nii lihtsalt. Väikese dringi abiga. Kellele see ei meeldiks!

Tõsi, selle aasta 1. juulist Eestimaa parkides ja väljakutel, poeesistel ja majatagustes eksponeeritav elustiil pole sageli telereklaamiga võrreldav. Ja on isegi hea, kui see muutub häirivaks. Niimoodi on oma järeltulijaid koju, kooli, lasteaeda juhatavatel vanematel lihtsam selgitada: «Sa ei tohi kunagi muutuda selliseks nagu see onu või tädi.»

Sellised, vanemaid selgelt häirivad seigad tõhustavad järelevalvet väikelaste üle. Hoov on täna märksa ohtlikum koht, kui ta oli eile. Keerukam on teavitustööd teha siis, kui joojaid on ümberringi ja näiliselt on nende käitumine kontrolli all.

Lisame niigi rohketele arvudele veel kaks rohelisest raamatust. Hinnanguliselt on 2014. aastal 55% täiskasvanud meestest ja 34% naistest Eestimaal alkoholi liigtarvitajad. See on kaaskodanikke mitte häirivate pargipiknikupidajate faktiline taust. Kui suuri pingutusi ka selleks vaja on, meie lapsi ja noori tuleks samaväärsest tulevikust säästa.

Ennetustöö on ohus

Alkoholi avaliku tarbimise lubamisega seonduv peamine risk on nii kodanike kui spetsialistide vaatenurgast see, et see seab ohtu noorte hulgas tehtava ennetustöö.

Seda väidavad Eesti arstide liit, Tallinna tervisenõukogu ja teised spetsialistid. Samas kutsuvad nad ühiskonda üles tegutsema Euroopa alkoholi-hartassse kirjutatud põhimõtte – kõigil lastel ja noorukitel on õigus kasvada üles alkoholivabas keskkonnas – elluviimise nimel Eestis.

Tundes hästi poliitika köögipoolt, teen prognoosi. Sõltumata ettepanekutest, mida kodanikkond teeb korrakaitseseaduse muutmiseks 20. oktoobriks, ei pööra praegune punasinine koalitsioon aega tagasi.

Avalikkust püütakse rahustada mõne uue piiranguala lisamisega olemasolevale loetelule ja välistada omavalitsuste omaalgatus kogukonnale meelepärase elukorralduse sisseseadmisel. See on ummiktee.

Riigikogu võib ju soovituslikult alkoholivabad mänguväljakud ja terviserajad lisada kohustuslike joomakeeluga kohtade loetellu. Valdadel pole sellest, kas loetelu on lühem või pikem, sooja ega külma.

Keegi ei hakka kaebama Soomest puhkepäevaks koju tulnud, mänguväljakul last valvava ja naabrimehega koos õlut libistava kogukonnaliikme peale. Ja palliplatsi kõrval treenerit või spordikommentaatorit mängiv külajoodik pannakse tühiste minutitega paika.

Kuid linnavõimude 180 kraadi erinevaid arusaamu pisut pikendatud, kuid olemasolevaga sarnane (ajuvaba) nimekiri ei rahulda. Korrakaitseseaduse kehtiva redaktsiooni vastu protestivad omavalitsused ei räägi ju üldse vabadusest ja pole vabaduse vaenlased. Nad räägivad vastutusest!

Seetõttu on IRLi Tartu linnavolikogu fraktsioon seisukohal, et on mõistlik tagasi pöörduda enne 1. juulit käesoleval aastal Tartus riigi ja kohaliku omavalitsuse vaikival kokkuleppel kehtinud olukorra juurde.

Lahja alkoholi tarbimise lubamine volikogu poolt piknikualaks kuulutatud Pirogovi platsil rahuldas asjaosaliste vajadusi.

Tagasi üles