Külma ja kuuma kiuste annab kõrvits kõvasti tööd

Salvest ostab sel sügisel kokku ligi 80 tonni kõrvitsat. Selle liini taga töötavate virkade koorijate käte vahelt on neljapäevast saadik läinud iga päev marineerimisele ja lastetoitude tegemiseks oma kümme tonni puhastatud kõrvitsat. Foto: Margus Ansu

Kollaste kinnastega pesijad, giljotineerijad ja koorijad on Salvestis nädal aega ametis olnud kollaste kõrvitsate kallal. Täna lõpetab ettevõte kõrvitsahoidiste tegemise, Põltsamaa Felixis käib see töö aga tuleva kuu lõpuni.

«Tore puhas töö, mis toob meile nädalaks tavapärasest teise rütmi,» iseloomustas läinud neljapäeval alanud ja täna lõppevat kõrvitsategu Salvesti tootmisjuht Lii Isup.

Salvestis käib kõrvitsategu laias laastus nagu kodus: kõigepealt lõiguvad tugevad ja kiired giljotineerijad korralikult pestud kõrvitsad viiludeks. Siis teevad need koorest ja sisust puhtaks pika liini taga töötavad koorijad.

«Ville tuleb küll noa pidevast käeshoidmisest selle tööga palju, kuigi kõik töötavad paksude kinnastega,» märkis Isup. Päevas tuleb kahe giljotineerija ja 16 koorija käe alt ligi kümme tonni puhast kõrvitsat. «Nende kätest käib läbi tunduvalt rohkem, sest kõrvitsal on koore ja sisu tõttu kadu suur, oma 40 protsenti,» lisas ta.

Et loomakasvatajad ei tunne koorte ja sisu vastu huvi, lähevad need biolagunevate jäätmete hulka. «Kõrvitsanädalal oleme prügifirmale eriti hea klient,» muigas Lii Isup.

Kuumus tegi liiga

Puhastatud viilud sõidutatakse käruga kuubistajasse, kust paraja suurusega kõrvitsakuubikud lähevad marineerimisele. Nii on nädalaga Salvestis lõviosas marineeritud kõrvitsasalatina ja veidi ka lastetoitudena purki pandud Tartu kandi viielt kasvatajalt kokku ostetud ligi 80 tonni kõrvitsat. Sellest tehtud tooted lähevad kaubaks vaid Eestis.

«Sel aastal on kõrvitsad ilusad,» ütles Salvesti tegevjuht Lauri Betlem. Salvesti üks kõrvitsakasvataja, Rannu vallas Väike-Rakkes köögivilja kasvatava OÜ Verevi Aed juht Triinu Kuusepuu on samuti saagiga rahul.

«Saak oli hea, kuigi eelmine aasta oli kõrvitsale soodsam, siis olid kõrvitsad suuremad,» rääkis ta. «Sel suvel rikkusid köögiviljasaagi ära liiga kuumad ilmad. Aga vähemalt paarkümmend tonni kõrvitsat saame ka sel aastal.»

Salvest ostis sel sügisel kokku enam-vähem tavalise koguse. «Praegu käib kõrvitsa töötlemine meil suuresti käsitsi, kulu on suur ning sellepärast me koguseid suurendama ei tõtta,» selgitas Lauri Betlem.

ASi Põltsamaa Felix hakkasid kõrvitsakoormad saabuma eelmise nädala esmaspäeval.

Sel sügisel ostab ettevõte üheksalt kasvatajalt Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaalt ning Lääne-Virumaalt üle 1000 tonni kõrvitsat, nii on see olnud ka eelmisel paaril aastal. «Selle kogusega oleme suurim kõrvitsahoidiste valmistaja Euroopas,» ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.

Tema sõnul on kõrvitsad eelmise aastaga võrreldes tükk maad väiksemad, keskmine läbimõõt on 30 sentimeetri kandis. «Kõrvitsale oli keeruline aasta,» märkis Viilol. «Juunis oli külm, siis kasvas kõrvits visalt, pärast pani aga väga soe ja kuiv juuli kasvu kinni.»

Enamik Põltsamaa Felixi kõrvitsahoidistest ehk ligi 90 protsenti läheb kaubaks Soomes ja Rootsis, kus erinevalt Eestist süüakse kõrvitsasalateid aasta ringi. «Näiteks Soome koolides pakutakse mangomaitselisi magusaid kõrvitsakuubikuid koolilõuna kõrvale magustoiduna,» rääkis Viilol.

Felix palkas abilisi

Põltsamaa Felixis on töös 20 erinevat kõrvitsatoodet, uudistootena tuleb Eestis letile koduse maitsega Põltsamaa kõrvitsasalat. «Eesti inimesed söövad kõrvitsat vaid peamiselt jõulude ajal, siis müüme Eestisse tehtud kogusest maha pea 90 protsenti,» ütles Viilol.

Esimese nädalaga sai Põltsamaal purki ligi 15 protsenti kavandatud kõrvitsahoidistest, tööd jätkub oktoobri lõpuni. Kuigi Põltsamaa Felixis kooritakse kõrvitsad masinaga, käib sealgi ülejäänud puhastamine koduselt käsitsi ning sellepärast on ettevõtte töömahuka kõrvitsa pärast hooajaks appi palganud 115 inimest.