Kohus sundis netipettureid kahjusid hüvitama

Endine Puka vallavanem läheb kohtu alla. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hoolimata politsei pidevast manitsusest, et internetis kauplemisel tuleb olla väga hoolikas, langeb üha uusi inimese petturite ohvriks. Mõned kelmid siiski ka tabatakse ning kui kahjud on suured, karistab kohus kurikaelu karmilt.

Tartu maakohus tunnistas hiljutise otsusega elukaaslased Rolands Burkevičsi (25) ja Anneli Bresovskaja (20) süüdi kelmuses, tõi Tartu kohtute pressiesindaja näite viimasest kohtuotsusest.

Burkevičsile mõistis kohus üheaastase vangistuse, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu ühe kolmandiku võrra. Karistuseks jäänud kaheksa kuu pikkune vangistus mõisteti tingimisi kaheaastase katseajaga, mille ajal peab süüdistatav alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Bresovskajale mõisteti sama pikk vangistus, millele liideti aga talle varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus. Koos viimasega jäi talle liitkaristuseks üks aasta ja 11 kuud vangistust, mis omakorda asendati 1380 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab Bresovskaja alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Menetluskulude katteks peavad mõlemad süüdistatavad tasuma 360,34 eurot. Lisaks peavad nad solidaarselt kannatanutele hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kokku rohkem kui 1800 euro ulatuses.

Süüdistuse järgi pöördusid isikud internetikeskkonnas avalikkuse poole erinevate kuulutustega, pakkudes müüa mobiilitelefoni või tahvelarvutit, ehkki neil nimetatud asju tegelikult polnud. Vastavalt kokkuleppele kandis ostja soovitud summa pangakontole üle, kuid kaupa ostja kätte ei saanud. Eeluurimisandmetel said sel moel petta 15 inimest. Kuritegusid pandi toime aasta jooksul.

Ringkonnaprokurör Milvi Väina sõnul on kelmused virtuaalkeskkonnas juba mitme aasta jooksul probleemiks olnud. «Õnneks on selliseid juhtumeid võrreldes eelmiste aastatega oluliselt vähem, kuid neid on endiselt,» nentis prokurör.

Prokuratuuri soovitused netikauplemisel

Ostes kaupu eraisikult interneti kaudu tuleb kuu­lutustesse suhtuda eriti ettevaatlikult, kui:
- napib infot müüja kohta, näiteks esineb ta hüüdnime all;
- müüja ja isiku nimi, kellele tuleb raha üle kanda, on erinevad;
- kaupa müüakse liiga odavalt;
- müüja keeldub kaupa enne ostmist näita­mast või leiab vaban­dusi, miks seda teha ei saa.

Kui tehing toimub Eestis, siis on alati turvalisem viis see, kui ostja ja müüja saavad kokku. Kui müüja otsib erinevaid põhjendusi, miks  selline kohtumine ei ole võimalik, siis võib asi olla kahtlane.
Petiselt on vaja ära võtta võimalus anonüümseks jääda. See on võimalik, kui ostu-müügi kokkuleppimisel vormistada selle kohta näiteks elektroonne leping ning panna sellele digitaalallkiri. See annab tehingu mõlemale poolele võimaluse veenduda, mis on tema partneri tegelik ees- ja perekonnanimi. Kuivõrd sellisel moel pole võimalik enam anonüümseks jääda, võib mõni kelm teo toimepanemisest digitaalse allkirjaga lepingu sõlmimise soovi esitamise korral tehingust loobuda.
Lisaks võimaldavad mõned portaalid deposiitarvet kasutada, st et raha kantakse kõigepealt üle deposiitarvele, mis kuulub portaalile, ning alles siis, kui ostja ostetud kauba kätte saab, edastatakse deposiitarvel olev summa müüjale.