Tartlaste lastekirjandus paistab silma

«Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012» Foto: Repro

Varasemate aegade tabuteemad nüüdislasteluules enam ei kehti, nt Merca «Pissilugu» (kogus «Mullivesi»), Peeter Volkonski puuksuluuletus (kogus «Karukell ja kellakaru»), Heiki Vilepi «Kevaderõõm» ja «Onu Hannes» (kogus «Katus sõidab»).

See ei ole minu väljamõeldis, vaid sõnasõnaline tsitaat uhiuue artiklikogumiku «Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012» peatükist «Luule» (lk 171), mille on kirjutanud selle kogumiku peatoimetaja Jaanika Palm.

Nimetatud kolm luuleteoste autorit on tartlased. Põhjalikus teoses on meie kandi kirjutajaid ja kunstnikke, kelleta oleks tänapäeva Eesti lastekirjandus vaesem ja hallim, nimetatud tunduvalt rohkem. Ja seegi on raamatus kirjas, et Merca, Volkonski ja Vilep on kirjutanud muudki kui tabutekste.

Esimene omal alal

Artiklikogumik on – nagu kirjutab eessõnas peatoimeta-ja – «esimene ulatuslikum katse kirjeldada süstemaatiliselt eesti laste- ja noortekirjanduses alates 1990. aastatest aset leidnud protsesse, analüüsida toimunud muutusi, anda esmaseid hinnanguid, kaardistada olulisemaid arenguid».

Kogumiku autorid on Eesti Lastekirjanduse Keskuse juures tegutseva lastekirjanduse uurijate töörühma liikmed Krista Kumberg, Ilona Martson, Ave Mattheus ja Mari Niitra ning töörühma juht, juba mainitud Jaanika Palm.

Nad annavad kümnes artiklis ülevaate lastele mõeldud ilukirjanduse põhiliikidest ja žanritest, aga samuti laste aimekirjandusest ja ajakirjandusest. Väga väärtuslik on kogumiku saba, mis koosneb statistikast ja auhindade-võistluste loendist, ning saba tipp – isikunimede register.

Raamatust «Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012» ei tasu juukseid püsti ajavat põnevust otsida. Suvalisest kohast avamisel hüppavad silma nimed, pealkirjad ja aastaarvud.

See kõik on väga vajalik uurijatele, üliõpilastele, raamatukoguhoidjatele ja õpetajatele, nagu kujutab õigesti ette peatoimetaja. Aga kas ka kõik lapsevanemad võtavad selle teose otsast lõpuni läbilugemiseks ette, on kahtlane.

Kuidas leida kasulikku

Siinkohal soovitan ühe meetodi, kuidas võivad süstemaatilisest lastekirjandusega enese kursis hoidmisest eemalseisjad selle raamatu tihedast andme- ja hinnangurägastikust endale kasulikku leida. Lühidalt – järgige isikunimede registrit.

Oletagem, et te tahate teada midagi tartlasest lastekirjaniku, aastal 2006 raamatuga «Sandra kevad ja suvi» debüteerinud Siiri Laidla loomingu kohta.

Registrist ilmneb, et kogumikus on teda maininud 11 leheküljel. Kahel esimesel korral on teda nimetatud kirjanike loeteludes.

Edaspidi leidub ka hinnanguid, nagu näiteks: «Tore on, et autor annab oskuslikult vihjeid ja laseb ka lugejal endal mõelda, mitte ei nämmuta kõike ette.» (Lk 54)

Teisal (lk 115) saab ta pisut karvustada: «Tegelikku elu ja selle probleeme on S. Laidla puhuti hästi tabanud, andes edasi elulisi inimtüüpe nagu näiteks onu Kolja («Apteegitont Aavi») või mäluhäiretega vanaema («Norman Kartmatu»), võluelementide kasutamine aga mõjub pigem šabloonlikult.»

Kahes viimati registris märgitud leheküljel on kirjas Laidlale preemia toonud käsikirjad lastejutuvõistlustel «Minu esimene raamat».

Kõike seda kokku võttes saab kogumiku lehitseja aimu nii siinkohal näiteks võetud kirjaniku kui ka kõikide teiste tema kolleegide loomingust. Nii on hõlbus soovitada lugemist oma lapsele ja ka ise lugeda ning siis võrrelda oma arvamust lastekirjanduse uurijate arvamusega.

Edetabel registrist

Nii registris kui ka kogu artiklikogumikus paistavad Tartu ja teised meie kandi elanikest kirjanikud küllaltki hästi silma.

Registris on viidatud lehekülgede arvu järgi esikuuikus Andrus Kivirähk (29), Aidi Vallik (32), Piret Raud (33), Henno Käo (36), Aino Pervik (44) ja Leelo Tungal (48). Nad on kõik mujalt.

Aga meile lähedased kirjanikud ei ole selles minu koostatud pingereas eriti kaugel. Lastekirjanduse uurijad on kogumiku lehekülgedel nimetanud õige sagedasti Lehte Hainsalu (25), Juhani Püttseppa (19), Reeli Reinausi (18), Tiia Toometit (17) ja Heiki Vilepit (15).

Huvilised on oodatud raamatu «Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012» esitlusele täna kell 16 Tartu linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonda.

Raamat
«Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012»,

peatoimetaja Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskus, 2014, 317 lk.