Nikolai Põdramägi: olulisest sai ebaoluline

Pildil Nikolai Põdramägi.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Neljapäeval, 18. septembril oli Tartu linnavolikogu päevakorras linnale olulise tähtsusega küsimus: 1. juulist kehtima hakanud korrakaitseseadusest. See küsimus on oluline mitte ainult Tartu linnale, vaid kogu Eestile.

Kui kogu maailm võitleb selle nimel, kuidas pahedest lahti saada, siis Eestis on nüüd seoses korrakaitseseaduse muudatusega loodud soodus pinnas pahedele.

Korrakaitseseaduse jõustumine andis võimaluse pruukida alkoholi avalikus kohas ja vaid väheste piirangutega. Tegemist on häbiväärse seadusepraagiga, mis kahtlemata loob lisavõimalusi alkoholi tarbimiseks ehk joomiseks.

Minu tutvusringkonnas pole ühtegi inimest, kes toetaks avalikus kohas joomist. Leitakse, et see on lausa solvav ja Eesti riiki alavääristav. See on ärimeeste surve – äri ei anna häbeneda, nagu öeldakse Pisuhännas.

Juba on õige mitu linna – Tallinn, Pärnu, Elva – öelnud «ei» avalikus kohas alkoholi pruukimisele.

Tegelikult nad ignoreerivad seadust. Seadust tuleb täita, aga kui seadus on vildakas, siis muuta!

Kindlasti ei sobi avalikus kohas joomine Tartusse, ülikoolilinna, nooruse linna, heade mõtete linna. Kas taotleme joodikute linna tiitlit?

Politsei- ja piirivalveameti esindajate sõnavõttudest jäi kõlama, et seoses korrakaitseseaduse muudatusega pole kuritegevus Tartu linnas suurenenud, statistiliselt on jäänud samaks.

Statistika statistikaks. Iga loogiliselt mõtlev inimene saab aru, et kui neid, keda varem karistati avalikus kohas joomise pärast, nüüd enam ei karistata, siis peab ju olema teiste kuritegude arv suurenenud.

Esitasin selle küsimuse prefekt Tarmo Kohvile ja vastuseks sain, et suurenenud on perevägivalla juhtumite arv. Aga perevägivald on ju väga suuresti seotud joomisega.

Me teame, et riigikogus on sisse antud eelnõu, et see seadusemuudatus tühistada. Lugesin mõni päev tagasi Postimehest, et justiitsminister lubab kahjuks vaid kosmeetilisi muudatusi seaduses.

Kas tõesti on Eestimaal ja sealjuures ka Tartus veel joomakohti vähe või ei ole alkohol piisavalt kättesaadav? Raekojaesine ja Pirogovi plats on juba ammu alkoholipruukijate päralt.

Kas lubame juua ka Tasku ja Plasku ees?

Tartusse on planeeritud juurde sada pargipinki. Kas loome joodikutele mugavamaid tingimusi juurde?

Ma ei hakka siin üles lugema neid liiklusavariisid, mis on seotud alkoholiga, inimesi, kes on surnud alkoholi tagajärjel, tulekahjusid, lõhutud perekondi jne, jne. Peaks olema ka ilma sõnadeta selge, et mida paremini on alkohol kättesaadav või mida rohkem on võimalusi joomiseks, seda rohkem ka juuakse.

Eesti arstide liit on selgelt välja öelnud, et soovib avaliku alkoholitarbimise täielikku keelustamist.

Oleksin tahtnud, et ka Tartu linnavolikogu öelnuks oma selge «ei» sellele korrakaitseseaduse muudatusele ja alkoholi pruukimisele avalikus kohas. Eesti teine linn, heade mõtete linn, ülikoolilinn peaks ju olema teistele eeskujuks ja suunanäitajaks, aga  mitte sörkima teiste sabas ja ootama, mida riigi tasandil ette võetakse. Kui võetakse.

Nii saigi minu jaoks olulise tähtsusega küsimusest ebaoluline.

Tagasi üles