Pargid pakuvad haruldasi vaatepilte

Aru ehk Erumäe mõisnikul oli maja taga terrass ja kiviktaimla, mille asemele hiljem tehti koolimaja peasissekäik. Foto: Margus Ansu

Kuigi Vana-Tartumaal asunud uhkeimad mõisapargid, näiteks Puurmanis, Luual, Saarel ja Kuremaal, jäävad nüüd Jõgevamaale, on pärleid ka praegusel Tartumaal.

Näiteks Alatskivi lossipargist rääkides soovitas keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju kindlasti pöörata tähelepanu sinna istutatud erilistele puuderingidele.

Suurim, ligi sajameetrise läbimõõduga kahelt realt istutatud pärnadering on lossivärava juurest algava nn Paruni tee lõpus. Kaks väikest algselt pügatud pärnadest kujundatud ringi on lautadest lõuna pool; osaliselt säilinud ringid on lossi tagaväljakul ja valitsejamaja juures.

Käest lastud Meeksi pargis on palju tammi ja saari, kuigi meie levinuim pargipuu on harilik pärn, mis Eestis pärnadest ainsana looduslikult kasvab. Tartumaa üks vanimaid, 4,89-meetrise ümbermõõduga pärn, kasvab Suure-Konguta mõisapargis.

Ka Väike-Konguta mõisapargis on kolm vana pärna, millest jämedaima ümbermõõt on 4,8 meetrit. Ko­di­järve 4,7-hektarise mõisapargi suurim ja vanim puu on samuti viieharuline harilik pärn, mille ümbermõõt on juurekaelalt 5,6 meetrit.

Kaagvere mõisapargi keskel ei jää kuidagi märkamata erikooli ees kõrguv eakas kogukas kün­napuu, mille tüve ümbermõõt on 4,4 meetrit. Pikkust on sel väga aeglase kasvuga puul 24 meetrit.

Luke mõisapargis tunnevad end senimaani hästi kadunud härrastemaja juures kasvavad kaks silmapaistvate mõõtmetega harilikku elupuud, millest ühe tüve ümbermõõt on jämedaimast kohast 2,42 meetrit.

Kukulinna mõisa pargi servas on aga vana fantastiline vetesüsteem ehk võssa kasvanud rõngastiigid. Kunagi olid nende keskel ka saared. Tiikide kallastel kasvavad uhked suured puud.

Meeri mõisapargis, millest on järele jäänud vaid fragmendid, oli Eestis üsna haruldane kaheksa tee rist. Algselt olid sellised teeristid kuninglikes jahimetsades, kus kõrgest soost jahiseltskonnal oli sellises kohas mugav saaki varitseda. Meeri pargis leiab selle haruldase pärli, kaheksa tee risti, nüüd üles vaid asjatundja.

Aga Jõgevamaal Luua mõisa pargis saavad kõik huvilised sellist haruldust senimaani uudistada: seal on suure tiigi tagusel alal teede ristumiskoht, kust suunduvad kaheksasse suunda tammealleed, mida mööda mõisnikud olevat ratsutanud.