Antsla tulevärgitehas saab kaela väärteomenetluse

Antsla söödatehases süttisid õlimahutid. Tänavu 1. septembril oli põleng Antsla tehases, kus valmistati toiduõli jääkidest loomasööta. Häirekeskus sai kell 11.04 teate, et Antslas Tööstuse tänaval asuva tehase platsil on tulekahju. Päästjad selgitasid välja, et ümberpumpamise käigus oli tekkinud leke ning süttinud umbes 10 tonni maha voolanud õli. Tulekahjus kuumenesid õlimahutid ning paar mahutit lõhkes plahvatusega. Tuli levis läheduses olevasse tööstushoonesse ning õlimahutitele. Lõplikult piirati tule levik umbes poolteist tundi pärast päästetööde algust vahuga. Inimesed õnnetuses viga ei saanud. Foto: Jassu Hertsmann

Plahvatanud ja süttinud Antsla rapsiõli töötlemise tehases ei järgitud tehnilise järelevalve ameti (TJA) hinnangul elektriohutusnõudeid. TJA peadirektori asetäitja Kaur Kajak ütles, et amet alustab tehase plahvatuse ja põlengu uurimise esialgsete tulemuste põhjal tõenäoliselt väärteomenetlust.

Kui Taisto-Taimo Kängsepale kuuluv firma BioOil oleks hoidnud endises ait-kuivatis ja selle ümbruses ohtlikke kemikaale, siis olnuks ka nõuded palju karmimad, ent paraku pole rapsiõli ohtlik kemikaal, mis siis, et plahvatas muljetavaldavalt ja tünnid lendasid.

Väiksemate tootjate kontrollimise põhiraskus jääb aga kohalikele omavalitsustele, kes ei pruugi kas teadmiste puudulikkusest või ka teadlikult oma tööga hakkama saada – kuidas sa ikka kontrollid, kui firmaomanik on vallas tähtis nina? Ja ometi toimus samas BioOili tehases üheksa aastat varem ka hukkunuga plahvatus.

Niisiis ei vastanud BioOili elektriseadmed TJA esialgsel hinnangul nõuetele, samuti oli tegemata elektritehniline kontroll – just elektriseadmest tulnud säde või miks mitte ka leek põhjustaski põlengu. Samuti vajab Kajaku kinnitusel uurimist, kas õuele püstitatud suured mahutid vajasid ehitusluba.

Tööstusettevõtete arendamine ja tehnika soetamine on Kajaku hinnangul mõnikord üsna juhuslikku laadi. Seejuures ei vaadata hoone konstruktsioonide sobivust ega seda, millised on ohutud vahemaad. «BioOili puhul on meie mulje, et seal ei lähtud heast planeerimis- ja ehitustavast,» lausus Kajak. «Ja seal oli ka lihtsalt suur segadus, mis kuulub pigem tööohutuse ja tuleohutuse valdkonda.»

Tehase omanik Kängsepp ise lausus, et sõna «segadus» on suhteline mõiste. «Minu arvates ei olnud segadus,» lausus ta. BioOili seda tehast Kängsepp igal juhul ei taasta. Mees vastas küsimusele, kas üheksa aasta tagust hukkunuga õnnetust ja seekordset plahvatust oleks saanud vältida, et tagantjärgi tarkus on alati kõige parem tarkus. «Kui me ette teaks, mis tulevikus juhtub, siis oleks väga hea elada – kahjuks ei ole mul selgeltnägija võimeid,» lausus ta. Kängsepp lisas, et tema arvates oli tehtud kõik võimalik selliste õnnetuste vältimiseks.

Kui tehas plahvatab ja sellele järgneb tulekahju, on ekspertidel tegelikult üsna keeruline hiljem selgeks teha, kas hoones toimunu vastas seaduse nõuetele, sest suur osa tõenditest lihtsalt hävis. Sarnase probleemi ees seisis TJA mullu juunis toimunud Elme Messer Gaasi Tallinna atsetüleenitehase plahvatuse järel.

Atsetüleengaasi plahvatuse ning ruumis tekkinud ülerõhu tulemusel varisesid kokku kompressoriruumi katus ning hoovi poolne sein. Plahvatuse hetkel kompressori ruumist möödunud kaks meest jäid seina rusude alla ja üks neist hukkus saadud kehavigastusesse, teine sai kergemaid tervisekahjustusi.

Tõenäoliselt ei oleks mees surma saanud, kui sein poleks talle peale vajunud. Ja sein ei oleks võibolla peale vajunud – mehed asusid teisel pool seina - kui hoonel olnuks piisav niinimetatud paiskpind. Kui toimub plahvatus, suunatakse lööklaine hoonest välja kas akende, uste või luukide kaudu, et hoone kokku ei vajuks. Seega arvutatakse välja luukide-akende-uste pindala, mida on vaja plahvatusjõu väljasuunamiseks.

Elme Messer kuulub BLRT laevaehituskontsernile ja Saksa Messer Grupile. Pressiesindaja teatas eile õhtul, et ettevõte ei saa juhtunut kommenteerida, sest menetlus käib. «Kinnitame, et ettevõte järgib kõiki ohutusnõudeid ning eeskirju,» lisas ta.

Prokuratuuri pressiesindaja teatel jätkub hukkunuga plahvatuse järel alustatud kriminaalasja menetlemine, aga seda pole veel kohtusse saadetud. Praegu otsustatakse, keda Elme Messeri Gaasis saab kriminaalvastutusele võtta.

Põhjalikumalt loe Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!