/nginx/o/2014/01/01/2727118t1hce3b.jpg)
Millest muust kui korrakaitseseadusest võinukski Tartu volikogu oma esimest sügisest istungit alustada. Punkt oli päevakorras kui väga tähtis küsimus ja vaevalt see kedagi külmaks jättis, sest arutelu vältas kokkulepitud poolteise tunni asemel üle paari tunni. Ehkki kõik saadikurühmad möönsid, et probleeme on ja peaks tegutsema, volikogu ühtki sammu ei astunud.
Arutelu algas Tartu politseijaoskonna juhi Kaja Suure, prefekt Tarmo Kohvi ja tulevase Tartu politsei juhi Veiko Järva ettekannetest, millest oluline osa oli pühendatud politsei struktuurireformile. Millised iganes olid volinike ootused, kuid sõnumit, et uue korrakaitseseaduse jõustumisest oleks Tartus midagi halvemaks läinud, politsei statistikale ja kogemusele tuginedes ei kinnitatud.
Küsimuste vooru avas Isamaalise Tartu Kodaniku esindaja Tõnis Lukas.
«Kõigil on seljataga suvi, mil on käidud rannas, pargis ja vaadatud lõbusaid seltskondi, kes häbenemata võivad kogu oma arsenali rannaliivale laotada. Kui nad kellelegi kallale ei lähe, siis justkui ei ole mõtet nendega ekstra tegelda, sest seadus lubab neil niimoodi tegutseda,» rääkis Lukas. Ta soovis teada, kas nüüd on politseil rahulikum, sest enne korrakaitseseaduse rakendamist ei suutnud politsei niikuinii alkoholi tarvitamist kontrollida.
Prefekt vastas, et politsei on siiski pidevalt kontrollinud joobnutega kaasnevat olukorda.
«Võin kinnitada, et Lõuna prefektuuri arestimaja Tartus on olnud kõige parema täitumusega hotell Tartu linnas, kainestusmaja osa,» rääkis Kohv. «Tegelikult on ju meie kõikide küsimus, kas tarvitame alkoholi avalikus ruumis ja kas me häirime teisi. Kui häirime, siis loomulikult politsei sekkub.»
«Praegu oleme seisus, kus ühe ja sama kaasuse puhul võib politseinik teha kaks otsust,» ütles prefekt. «Kui see seltsimees või härra või daam, kes on end parajalt ära sättinud ja teeb seda avalikus ruumis, aga mitte nii väga avalikus kohas, ja see kedagi ei häiri, siis politsei ei sekku. Kui teeb linnas avalikus kohas ja see inimesi häirib ühel või teisel moel, siis politsei sekkub. Kaalutlusõigus on läinud nii laiaks, et üks ja sama kaasus võib saada totaalselt erineva lahenduse.»
IRLi esindaja Jüri Kõre huvitus, mida politsei selle seaduse jõustumise tagajärjeks prognoosis.
Temale vastates ütles Tartu uus politseijuht Järva, et seadusemuudatuse tulemusel ei ole olukord Tartus kuidagi halvenenud, pigem näitavat arvud, et olukord läheb paremaks. Ta möönis, et võib-olla on inimeste taluvus suurenenud ja väärnähtudest ei teatata.
«Kuid tõepoolest, kõik arvud näitavad, et olukord ei ole läinud kehvemaks Tartu linnas ega Tartumaal. Seega on Tartu linna elanik väga kultuurne ja viisakas ka sellel hetkel, kui tal on alkoholi tarbimise vajadus või soov,» ütles Järva.
IRLi esindaja Avo Rosenvald muretses, et avalikus kohas joomine on noortele halvaks eeskujuks hoolimata sellest, kas see kedagi häirib või ei. Kohv nõustus, aga viitas ka probleemile, et täiskasvanud soetavad alaealistele alkoholi.
Reformierakonna esindaja Mihkel Lees uuris, kas peaks ehk lisama piirkondi, kus alkoholi tarvitamine pole lubatud, näiteks rannad ja surnuaiad.
Kohv manitses, et lauspiirang on libe tee: «Kui ütleme, et terve Tartu on alkoholivaba, kes seda suudaks kontrollida.» Järva viitas aga, et teatud kalmistutel on alkohol rituaali osa.
Abilinnapea Valvo Semilarski kaasettekanne andis ülevaate, et randades on alkoholi tarvitamine rannavalve hinnangul probleem ja selle kaasnähe on klaasikillud rannaliivas, ka konisid on rannaliivas rohkem.
Oma kaasettekandes osutas linnasekretär Jüri Mölder, et avalikus kohas alkoholi tarvitamise vabadus tekitab uusi probleeme, kuid kohalike piirangutega asja lahendada pole õige ja totaalkeelu kehtestanud omavalitsused on loonud õigusvastase olukorra.
«Tartu linnavalitsuse hinnangul ei ole mõeldav, et Eestis kehtiks 215 avalikus kohas käitumise üldnõuete paketti, sealhulgas alkoholi tarbimise pakett,» sõnas ta. «Mida iganes riik ette võtab, peab põhimõtted lahendama omavalitsuste üleselt.» Tartu linnavalitsus kavatseb oma ettepanekud lisada.
Sotside esindaja Tõnu Ints nimetas kummaliseks vastuolu ettekannete vahel, kus ühelt poolt probleemi justkui ei ole, aga teisalt peab linn palkama kesklinnas korda hoidma eraturvafirma.
Pärast fraktsioonide esindajate sõnavõtte võttis arutelu kokku volikogu esimees Aadu Must, kes märkis, et kõlama jäi, et seadus ei ole õnnestunud, kuid tuleks teha üks, mitte 200 vigade parandust. Seetõttu ei ole Tartu volikogul mõtet joosta veduri ees ja lahendust peab lootma riigi tasandil.
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)