Reform politseinike arvu ei kärbi

Tartu politseijaoskonna juht Veiko Järva. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

1. oktoobrist Tartu politseijaoskonna juhina tööle asuv politseimajor Veiko Järva kinnitas intervjuus Tartu Postimehele, et korrakaitsjate hulk linnas ja maakonnas kindlasti ei vähene ning et üksuste liitmisega loodetakse politseiteenust parandada.

Üleriigiliselt jääb töökäsi politseis vähemaks. Kas ja kuidas puudutab see Tartumaal tegutsevaid korrakaitsjaid?

Kogu riigis on võetud suund juhtimisahela lühendamisele, et leida efektiivsus ja lahendada kiiremini kohalikke probleeme. Valdkondlikud staabid koonduvad üheks üksuseks. Üle vaadatakse ka staapide koosseisud – et millises kohas saaks tegutseda väiksema hulgaga, odavamalt ja kiiremini.

Julgen nii Tartu kui Lõuna-Eesti elanikke rahustada, et märkimisväärset ametnike vähenemist ei tule. Samamoodi ei vähene ka pakutav teenus. Pigem vastupidi. Muudatuse eesmärk on see, et me vaatame üle piirkondliku politseitöö.

Kui paljudest inimestest peate loobuma?

Ei soovi mitte kellestki loobuda. Ükski Tartu politseijaoskonnas praegu töötav politseiametnik ei lahku politseitöölt. Küll tõstame teatud tegevusi kokku staapides ning seal on tekkinud olukord, kus saame tulevikus oma vajadusi katta teistmoodi.

Kõikidele politseinikele on pakutud võimalust jätkata.

Koondamine puudutab Tartus ühte andmesisestajat. Lõuna prefektuuri peale kokku on neid inimesi 19 või 20, kes 1. oktoobrist suure tõenäosusega enam ei jätka.

Struktuurimuutused loovad olukordi, kus inimesed saavad kasutada ka enda koondada laskmise võimalust. Üksikud, kes on pensioni juba välja teeninud, ka seda teed läksid.

Mida struktuurimuudatus konkreetsemalt tähendab?

Oktoobrikuust on inimesed jaotunud seitsmesse teenistuslikku üksusesse. Praegu on struktuuriüksusi 16. Maakondliku juhtimise alla viimisel püüdsime käsuahelat maksimaalselt lühendada.

Ühtse juhtimise alla tulevad korrakaitse- ja kriminaalpolitsei, sealhulgas kodakondsus- ja migratsioonispetsialistid, liikluspolitseinikud, piirkonnakonstaablid, noorsoopolitseinikud ja teised.

Eesmärk on kohanduda vajadustega ja leida parim organisatsiooniline ülesehitus, mis vastaks ühiskonna vajadustele. Ajad, mil valdkonnad olid väga eraldi, on möödas ning valdkondlikud piirid hägustuvad. Tegutseme rohkem ühiselt.

Kas mõnda piirkonda tuleb politseinikke juurde? Paljude õigusrikkumiste ärahoidmiseks piisab ju sellestki, et politseid on näha.

Kindlasti on meil soov tugevdada nähtavalt politsei tegevust. Me püüame just patrullide arvu suurendada.

Praegu on piirkonnakonstaabel hõivatud kolme peamise tegevusega: ta teenindab oma piirkonda, käib piirkonnas patrullis ja lahendab süütegusid. Kui süütegude hulk piirkonnas suureneb, jääb konstaablil paratamatult vähem aega tegeleda teiste asjadega ja muu teenus kannatab.

Seetõttu tuleb muudatus ka piirkonnapolitseiniku töös. Osa neist jätkab põhitegevusena patrullis, osa liitub menetlusüksusega ning osa jätkab piirkondliku politseinikuna.

Kui mitmes asulas lisaks Tartule on statsionaarne politseipatrull?

Väljasõidud on Tartust ja Elvast, kuid see ei määra midagi. Samuti ei määra midagi maakonna piir. Kui on vaja reageerida, vaatame lähimat patrulli ja saadame abi. Me vaatame Lõuna-Eestit väljakutsete teenindamisel tervikuna. Ei sõida välja nagu kiirabi ühest kohast. Oleme kogu aeg tööl ja väljas ega oota väljakutset politseimaja juures.

Tööd maakonnas mõistagi planeerime vastavalt statistikale ja prognoosidele ning vastavalt sellele saadame ka jõud sinna, kus on kuumemad punktid ja kellaajad.

Kas mõni piirkond Tartumaal vajab rohkem politseid kui teised?

Ei ütleks, et ükski piirkond oleks halvasti kaetud või halvasti teenindatud. Mõistetavalt on õigusrikkumised koondunud suurematesse keskustesse. Niisiis ei saa sellest üle ega ümber, et Tartumaal tuleb Tartusse suunata rohkem jõudu.

Vallad ei saa kindlasti kehvemat teenust.

Kas on ka mõni eraldi valdkond, milles Tartu politsei vajaks järeleaitamist?

Valdkondi, mis vajaks eraldi järeleaitamist, ei ole. Selle eest tuleb tänada eelnevaid politseijuhte. Küll aga on sarnaselt teiste jaoskondadega meilgi oma eesmärgid. Peame maksimaalselt püüdlema vägivaldsete surmade vähendamise suunas.

Teine pool on, et üldine kuritegevus Tartumaal on veidi tõusvas trendis. Väikeses tõusus on süstemaatilised vargused ehk pisivargused kauplustest, mis suurendavad näitajaid.

Eesmärk ei ole stabiilsus, vaid et olukord pidevalt paraneks. Et kuritegusid oleks vähem, et me neid avastaksime ja ka ennetaksime. Seetõttu vabastamegi piirkondlikke politseinikke teatud tegevustest, et anda neile võimalus teha ennetavat tööd.

Väikestes külades kõik teavad, kes on röövpüüdja, kes salasuitsu müüja, kelle käest saab odavamalt napsi. Keegi ei tule kaebama. Kuidas kodanikujulgust suurendada?

See on väga väljakutsuv ülesanne. Pakkudes igapäevaselt oma teenust parimal moel, ainult nii saame suurendada oma usaldusväärsust. Kui inimene tunneb, et me tegeleme tema probleemidega ja kaitseme teda ka siis, kui ta on tulnud meile appi. Vaid siis tunneb inimene, et tahab politseile infot anda ja koostööd teha. Peame vastutustundlikult kogukonnaga ümber käima, sest usaldust taastada on väga raske.