Vambola Paavo: lendamisest võib unistada

Vambola Paavo Foto: Postimees.ee

Tartu linnapea Urmas Klaas on jõuliselt ette võtnud välisühenduste parandamise. Kui siia ei lennata, pole meid kaardil olemas. Me tahame maailmale tutvustada ennast konverentsi- ja turismisihtkohana.

Tegelikkuses põeme hoopis väikese mehe suuri komplekse. Unustame ära, et Tartu on kõigest 100 000 elanikuga linn Euroopa ääremaal. Maailma mastaabis väike tegija.

Suurtele lennufirmadele pole me mingi sihtkoht. Kui isegi rahvuslik Estonian Air lõpetas pealinnast lennud ja teatas, et Tartusse ei hakata lendama kunagi, siis millest me räägime. Ei hakka seda tegema ka lõunanaabrite AirBaltic, ehkki unistada võib. Kunagi lätlased ju tulid ...

Lennuk lendas ja siis jälle mitte. Oli nagu lotomäng. Kui Riias oli vaja õhusõiduk saata mõnda suuremasse kohta ja lendajaid oli rohkem kui Tartusse, jäeti reis lihtsalt ära või lükati tundideks edasi. Daugava kaldalt toodi rahvas koju sagedasti bussiga. Vaevalt me soovime niisugust lennuühendust taastada!

Lennundus on spetsiifiline valdkond ja siin kehtivad omad reeglid. Meie neid muuta ei saa. Üha vähemaks jääb väikseid 40–50kohalisi Tartu liinile sobivaid õhusõidukeid. Lennufirmad panustavad üha suurematele lennukitele, vedamaks suuremaid masse.

Lätlasedki on suurema osa vanadest Fokkeritest maha müünud ja asemele soetanud uued Dash-8 tüüpi propellerlennukid.

Need võtavad pardale 70–80 reisijat ja on Tartu-Riia liinile selgelt liiga suured. Me ei suuda tagada pidevat lendajate massi. Kui tekib kohtade alatäitumus, siis langetab lennufirma kiiresti ebapopulaarse otsuse ja selle vastu meie ei saa.

Nii Estonian Air kui ka AirBaltic on seadnud eesmärgiks kasumi teenimise.

Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov on korduvalt tartlasi manitsenud: hakake ükskord lendama, avasime liini, aga kui täitumust ei tule, ei tegele ükski firma lõputult sponsorlusega.

Meie häda on see, et elame Tartus ja asume kahe suure keskuse – Riia ja Tallinn – vahel. Mõlemasse on enam-vähem ühepalju maad.

Lätlased on teatanud, et avavad 31. oktoobrist kuni tuleva aasta märtsini Tallinnast otseliini Pariisi, neli lendu nädalas. Kui on vajadus Prantsusmaale töölähetusse minna, saab seda teha nüüd edukalt Tallinna kaudu.

Oleks huvitav teada, kui palju on meil nädalas või kuus müüdud pileteid hommikustele lendudele Tallinnast Frankfurti ja Lissaboni, et käigus hoida öist lennujaama bussi. Selle Tartust väljumise aega annaks nihutada natuke tahapoole.

Tallinnast väljuvad õhusõidukid hommikuti kella 6.30 ja 8 vahel lainena meile olulisematesse sihtkohtadesse. Tartu väljund maailma on tegelikult kiire ja mugav rongi- ja bussiühendus pealinnaga.

Peab olema võimalus jõuda nii lõunase kui ka õhtuse lainena Tallinnast väljuvatele lennukitele. Selleks tulebki tihendada rongide ja busside väljumist.

Tark oleks linnal teha leping mõne bussifirmaga ja muretseda selle üle, kuidas tartlane südaööl Tallinnast koju saab.

Viimasele Taisto Liinide bussile ei jõua kuidagi hiline Helsingist, Brüsselist või Frankfurdist saabuja. Võiks ju mõni väiksem Sebe buss pealinnas lennujaama ees oodata ning alustada teed Tartusse kell pool üks öösel. Sama sõiduk võiks Tartust viia hommikused lendajad pealinna kella nelja paiku varahommikul.

Kui Riia suunast rääkida, siis oleks aeg taastada rongiühendus Lätimaaga. Edelaraudtee veerem seisab Tartu jaamas haruteedel vihma ja päikese käes kolmveerand aastat ning sellele pole rakendust leitud.

Kui linn on huvitatud välisühendusest, võiks õla alla panna ja aidata kaasa läbirääkimistele Eesti Raudteega. Kaubaveod on niigi kokku kuivanud ja vähenevad veelgi, alles on reisijatevedu.

Nüüd on terastee renoveeritud Valgani ja Riia suuna lõpetavad lätlased järgmiseks kevadeks. Sõitjaid oleks kindlasti. Ehk lahendaks see meie lennuühendustega seotud mured.