/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2010/07/27/409203t1ha3b7.jpg)
Mida enam päike ilma kuumaks kütab, seda tuleohtlikumaks muutuvad metsad. Erinevalt Ida-Virumaast tohib Tartu- ja Jõgevamaal veel seenel-marjul käia, kuid tikud tuleb kindlasti koju jätta.
Marjulised ja seenelised peavad ettevaatlikud olema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjad kihutasid esmaspäeval kell 11.21 Rannu valla Sangla külla, kus Elva E.P.T. ASi töömail Sangla rabas põles poolel hektaril kolletena kanarbik ja turvas.
«Kahtlustame marjulisi,» pakkus tulekahju põhjuseks Elva E.P.T. ASi tegevdirektor Mait Märtin. «See ala on meil tootmisest väljas, meie töötajad seal ei käinud.»
Ta lisas, et mõni mõtlematu marjuline võis seal hõõguva koni maha visata juba nädalavahetusel. «Õnneks oli põleng väike,» ütles Märtin. «Aga inimesed peavad ikka mõtlema, mida nad teevad. Igal teol on tagajärg.»
Elva, Puhja ja Tartu päästjad, Tartu operatiivkorrapidaja ning Elva E.P.T. töötajad kustutasid tulekolded kella kahe paiku päeval.
Ettevaatust, tuleoht!
Et põud on kestnud juba nädalaid, on tuleõnnetused metsades ja rabades kerged tulema. Tartumaa metsades on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) eilsete andmete järgi praegu valdavalt keskmine tuleoht. Jõgevamaal on aga osa metsi juba suures tuleohus.
«Lõuna-Eestis ei ole olukord õnneks veel kriitiline, peale paari-kolme väikese maastikupõlengu pole siinkandis muud hullu sel suvel juhtunud,» märkis Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Evelin Uibokand.
Nii pole ka Tartu- ja Jõgevamaa ükski omavalitsus Lõuna-Eesti päästekeskusele metsade sulgemisest teatanud. Otsest põhjust selleks ei ole, sest väikse, keskmise ja suure tuleohu korral on lubatud metsa kasutada puidu saamiseks, jahinduseks ning teadus- ja õppetööks.
Samuti võivad inimesed metsas käia puhkamas, sportimas ning marjul ja seenel.
«Kardame igal suvel, et Ulila või Sangla rabas läheb tuli lahti,» ütles Puhja vallavanem Vahur Jaakma. «Turbatootjatel on nüüd kah ohutum tehnika, millest enam sädemeid ei lenda, ja ka Puhjas töötavad päästjad jõuavad kiiresti kohale, kui miskit juhtub.»
Õnneks pole Puhja kandi suurtes rabades sel palaval suvel midagi hullu juhtunud. «Vahepeal oli küll põud nii suur, et muru niitmisega meil muret polnud,» lisas vallavanem. Läinud nädalal tuli sealmail sahmakas vihma, mis suurt kuivust veidi niisutas.
Hoolimata kuivusest pole Puhja vallas metsade kinnipanemisele mõeldud. «Meil on valdavalt lehtpuumetsad, mis pole nii tuleohtlikud kui alt kuivad okaspuumetsad,» selgitas Vahur Jaakma. «Sellepärast saavad inimesed praegu murakal käia. Kohalikud oskavad metsas käituda, nad ei pane seal kuival ajal pläru ette.»
Ka Meeksi valla suured metsad on kõigile avatud. «Metsade sulgemisest on meil juttu olnud, aga tõsise arutelu pidamiseks ei ole põhjust,» ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov. «Vesi on veel igal pool väga kõrge.»
Kriitiline olukord
Jõgevamaa suure tuleohuga piirkondades tohib küll metsas käia, kuid tuld võib teha ainult Riigimetsa Majan-damise Keskuse (RMK) lõkkeplatsidel, kus on sädemepüüdjad.
«Suvalises kohas lõket teha ei tohi,» toonitas Kääpa külas oleva RMK Saare teabepunkti töötaja Helle Koort.
Peipsit pidi ülespoole liikudes peavad suvised rännumehed arvestama aga sellega, et suurel osal Ida-Virumaal ei tohi metsa minna. Eriti hull on lugu Kohtla-Järve ja Jõhvi kandis, kus tuleoht on juba äärmiselt suur. Sellises olukorras võivad kohalikud omavalitsused keelata igasuguse metsa kasutamise ja võõras metsas viibimise.
Ida-Virumaal on metsaminek keelatud Tudulinna, Iisaku, Lohusuu, Illuka, Mäetaguse, Toila ja Vaivara valla metsades. «Neis valdades on suletud matkarajad, telkimiskohad ja lõkkekohad,» ütles RMK Kauksi teabepunkti teabetöötaja Mailis Vene. Ta lisas, et nädalavahetusel sealkandis küll veidi vihma tuli, aga seda oli keelu tühistamiseks liiga vähe.
Et kuuma ja kuiva ilma lõppu ei paista, soovitab Evelin Uibokand vallajuhtidel EMHI tuleohutuse kaardile iga päev pilk peale visata. «Kui olukord muutub kriitiliseks, tuleb mõelda metsade sulgemisega õnnetuste ennetamisele,» ütles ta.